Ühele brändile lojaalsete klientide hulk väheneb

„Nii kõrgele tõusnud eelistusportsent näitab, et kodumaine toidukaup on usaldusväärne ja kvaliteetne meie tarbijate silmis,“ ütles uuringu tellija, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. „Samas tuleb arvestada, et tegemist on hoiakulise eelistamisega. Uuringud näitavad, et tegelikkuses moodustab eestimaine toidukaup ainult 60% toidukorvist, kuna sobilik toode ei pruugi olla pakkumises või on hind oluliselt kallim. Seega on nii kaubandusel kui tööstustel veel palju teha, et kõrge hoiakuline eelistamine väljenduks ka reaalsetes ostuotsustes, sest eestimaise toidukauba ostmise tarbimise kaudu saab igaüks toetada kodumaist toidutootmist.“

 

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog rõhutas, et suuri erinevusi sotsiaaldemograafilistes rühmades siiski pole. „Viimase viie aasta jooksul on Eesti elanike erinevate rühmade arvamused kodumaise toidu suhtes muutunud üksteisele oluliselt lähedasemaks,“ lisas Voog.

Uuringust selgus, et 2017. aastal olid tarbijate jaoks hinnatundlikud tooted juust, jahutatud värske sealiha, valmis lihatooted (vorstid, viinerid, pihvid jne), jahutatud värske kanaliha, piim, õlu, rapsiõli. Voog tõi uuringust välja, et inimesed ostavad kõige spontaansemalt kaupluse küpsetusleti tooteid, valmistoitu, maiustusi. Planeeritud ostude hulka kuuluvad rapsiõli, piim, jahud, leiva-saiatooted, juust.

Uuringuekspert rääkis, et kõige brändilojaalsemad ollakse leiva- ja saiatoodete, rapsiõli, piima ja jahutoodete puhul. „Kuid on näha, et ühele brändile lojaalsete klientide hulk väheneb ning inimesed teevad margivaliku alles kaupluses olles,“ ütles ta.

Tarbijad peavad kõige kvaliteetsemate toodete tootjateks Gustavit, Kalevit, Tartu Milli, Põltsamaad ja Farmit. Ning jaekettide omakaubamärgi toodetest hinnatakse kõige kvaliteetsemateks I Love Eco (Rimi), Rainbow (Prisma) ja Selveri kaubamärgi tooteid. „Üleüldiselt peetakse tootjate brändi tooteid selgelt kvaliteetsemateks, kui jaekettide enda tooteid,“ rääkis Voog.

Selveri juht Kristi Lomp tõdes, et tarbijad eelistavad küll kodumaist kaupa, kuid otsused tehakse paljuski siiski hinna alusel. „Kui eestimaise toote kõrval on letis odavam sama kategooria importtoode, siis osad peavad tegema otsuse siiski rahakoti võimalusi arvestades. Puu- ja juurvilja osas on pilt mõnevõrra teistsugune. Kui hooajaliselt on meil eestimaiseid vilju saada, siis on rohkem neid tarbijaid, kes ostavad kodumaist. Kuid näiteks kalatoodete puhul eelistatakse rohkem eksootilisi maitseid,“ rääkis Lomp Selveri kogemuse põhjal. „Samas on üks eraldi kategooria, kus järeleandmisi ei tehta – lastetoitude puhul on kasvanud eestimaise ostmine viimase kolme aastaga nullist 30 protsendini ja seda eelkõige tänu Salvesti Põnni tootesarjale.“

Lomp ütles, et inimesed hindavad kampaaniahindade mõju oma ostuotsustele tegelikust väiksemaks. Näiteks ostetakse kampaaniahindadega tunduvalt rohkem juustu, õlut, toiduõli, külmutatud pagaritooteid ja maiustusi.

Selveris on suurima kasvu viimastel aastatel teinud tervise-, käsitöö-, mahe- gurmee-, maailmaköögi ja vegantooted, kuid nende osakaal on siiski veel marginaalne.

Uuringu raames küsitleti telefoni teel 500 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat. Kodumaise toidukauba eelistamine oli viimati nii kõrge 2004. aastal. Kõige madalamale, 78 protsendile langes see 2012. aastal.