Jae- ja hulgikaupmeeste maksuvõlad kasvasid aastaga 44,3%

Kuigi üldine võlgadega ettevõtete osakaal on püsinud 2017. aasta teisel poolel samal tasemel võrreldes 2016. aasta teise poolega (8,1%), on märgata võlgade kogusumma kasvu, mis ulatub 93,3 miljoni euroni. Kasvanud on nii maksehäirete kui ka maksuvõlgade keskmised summad. Maksehäirete mediaankeskmine summa on suurenenud 6,5%, tõustes 1000 eurolt 1065 euroni, maksuvõlgade mediaankeskmine summa on kasvanud 10%, 2915 eurolt 3206 euroni.

3,6% jae- ja hulgikaubanduse valdkonna ettevõtetel olid 2017. aasta teisel poolel maksehäired ning 5,7% maksuvõlad.

Hulgi- ja jaekaubandusettevõtetel oli maksuhäireid summas 3,37 miljonit eurot, mis on aastaga kasvanud 24,9%. Valdkonna ettevõtetel oli maksuvõlgu summas 7,88 miljonit eurot, mis aastaga kasvas 44,3%.

Valdkondade üleselt on keskmine maksehäire summa 1065 eurot ning maksuvõlg on 3206 eurot.

Kuid suurima maksehäirega paistab silma põllumajandussektor, kus maksehäire summa on 13,3 miljonit eurot. Siinjuures tuleb aga ära märkida, et suurima osa (86%) sellest võlgnevusest moodustab ühe ettevõtte maksehäire.

Kõrge krediidiriskiga ettevõte arv Eestis oli 2017. aasta teisel poolel jätkuvalt viimase kolme aasta madalaimal tasemel – 12,4%. Creditinfo Eesti andmetel oli 13,4% hulgi- ja jaekaubandusettevõtetel negatiivne krediidihinnang, mis võrdub 2127 ettevõttega.

Maksehäirete ja maksuvõlgade osakaal püsib stabiilsel tasemel, seda nii maakondlikus jaotuses kui ka tegevusalade lõikes.

Maksehäirete ja maksuvõlgade koondsumma ulatus 2017. teisel poolaastal 93,4 miljoni euroni. Maksehäiretega ettevõtteid oli 2017. aasta teisel poolel 3,3% ehk 2940 aktiivset ettevõtet. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal on suurenenud möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 4,8 protsendilt 6,1%-ni ehk riigile on võlgu 5338 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits sõnas Äripäevale, et nende rentnikel pole maksedistsipliiniga probleeme olnud. Kõrged kasvunäitajad teda siiski ei üllatanud. “Kui mingil hetkel tekib turul kaubanduspinnale ülepakkumine, siis hakkab see kuskilt logisema. Kõik taandub lõpuks rahale ehk kas muutuvad rendimaksed hilisemaks või suudetakse osta vähem kauplustesse,” rääkis Pärnits ja lisas, et turul on raha hulk piiratud ning ei saa kõikide vahel lõpmatuseni laiali jaguneda. “Kui kaubanduspindasid tuleb järjest juurde ja käibed jäävad väiksemaks, siis ega see olukord paremaks ei lähe,” rääkis ta.

Creditinfo andmetel tegutses Eestis aktiivselt 15 884 hulgi- ja jaekaubandusettevõtet. Aktiivselt tegutsevakt ettevõtteks loetakse ettevõtteid, mis äriregistrile esitatud majandusaasta aruande(d), on jätkuvalt tegutsevad majandusüksused, määratlenud ühingu põhitegevusala ja näidanud aruandeperioodil müügitulusid.