Turistid jäävad Eestisse aina kauemaks

EASi turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely Vürmer rõhutas, et erinevalt turistide arvust kasvas turistide ööbimiste arv siiski ka aprillis ning riigi põhifookus on suunatud Eestisse rohkem raha jätvate lennureisijate ja ärituristide Eestisse toomisele.

„Aprilli langust võis oodata, sest Euroopa turismi mõjutavad olulisel määral ülestõusmispühad. Paljudes Euroopa riikides on ka esmaspäev vaba ja see annab põhjust teha lühike välisreis. Läinud aastal langesid need pühad aprillikuusse ja kasvatasid numbreid, sel aastal olid märtsis,“ kommenteeris Vürmer.

Langust mõjutas kõige enam meie suurim sihtturg Soome. Soome turiste ja nende ööbimisi majutusettevõtetes oli aprillis 16% vähem kui mullu samal kuul. „Soome puhul mõjutavad meid lisaks pühadele jätkuvalt tõsiasjad, mis on seda teinud juba pikemat aega: üldine hindade tõus Eestis ning teiste riikide konkurents. Konkureerime nii Läti kui ka kaugemate Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidega, kuhu on soodsad lennud,“ selgitas Vürmer. Soome turistide ööbimised on vähenenud kõige rohkem Tallinnas, muudes regioonides vähem.

Vaadates aastat tervikuna on aprilli langusest hoolimata jaanuarist aprillini vaadeldava perioodi turistide ja nende veedetud ööde arv ikkagi rekordiline. Siseturistide ja nende veedetud ööde arv kasvas esimese nelja kuu kokkuvõttes kaks protsenti, mis on väga hea tulemus, arvestades mitme eelmise aasta juba niigi tugevat, umbes kümneprotsendilist kasvu. Välisturistide arv kasvas esimese nelja kuu kokkuvõttes kolm protsenti ja kuna nad jäid siia varasemast veidi pikemaks, siis kasvas nende ööbimiste arv viis protsenti. See on samuti väga hea tulemus, arvestades esiteks kahe eelmise aasta tugevat kasvu, ning teiseks seda, et kasv saavutati hoolimata Soome turu langusest. See tähendab, et kasvul muudelt turgudelt (eelkõige Venemaalt, aga ka Suurbritanniast, Jaapanist ja Lätist) on Soome langust õnnestunud kompenseerida.

Väga positiivsena tõi turismiarenduskeskuse juht välja Venemaa turu – aprillis jätkus kasv umbes samas tempos kui eelmistel kuudel. Venemaa turiste oli viiendiku võrra rohkem kui eelmise aasta aprillis ja see oli absoluutarvudes ka kõige rohkem kasvanud välisturg. Samuti peab ta tähelepanuväärseks Saksa turistide ööbimiste kasvu. „Mullu kasvas sakslaste ööbimiste arv tunduvalt seetõttu, et statistikas sisaldusid õhuturberotatsioonil osalevad Saksa sõjaväelased. Seda hinnatavam on, et hoolimata sõjaväelaste puudumisest statistikas jäid ööbimised Saksamaalt aprillis eelmise aasta tasemele,“ ütles Vürmer.

Jätkuvalt kasvas Jaapani turg, mis näitab Eesti atraktiivsust kaugturgudel. „Kuna valdavalt saabuvad Aasia turistid Eestisse Soome kaudu, võib võrdluseks öelda, et Soomes vähenesid Jaapani turistide ööbimised esimeses kvartalis tervelt 18 protsenti. Seega on nad hakanud Soomes ööbimise asemel eelistama edasisõitmist, sealhulgas Eestisse.

Turismiarenduskeskuse juhi sõnul tuleb vaadata ka numbrite taha, et mõista, mida lähi- ja kaugturgude mõjutamiseks ette võtta. „Eesti taasiseseisvumisest on möödunud piisav hulk aastaid selleks, et Eesti ettevõtjad, sh turismiettevõtjad tunneksid end lähiturgudel nagu kalad vees. Meie suurima lähituru Soomega on ettevõtjatel isiklikud head ärisidemed, tuntakse turgu, räägitakse keelt. Võimekus vastavalt huvidele tegutseda on igati olemas ning riigi sekkumine ja abi varasemas mahus seetõttu vähem oluline. Samuti on Eestile iga turist seda kasulikum, mida enam ta siia raha jätab.

Analüüsides külastajate kohapealseid kulutusi on näha, et lennukiga tulnud inimene kulutab kohapeal keskmiselt 400 eurot, laevaga tulnud külaline juba 100 eurot vähem ning maanteetranspordiga tulnud külaline keskmiselt poole vähem ehk 200 eurot. Lennukiga tulevate külaliste osakaal ulatub täna aga napilt 14 protsendini ning seda segmenti on ettevõtjate tulu silmas pidades väga oluline suurendada. Seetõttu tuleb turismiarenduskeskus Eesti ettevõtjatele appi kaugetel ja tundmatutel turgudel – teeb investeeringuid riigi tutvustamiseks ja korraldab ärikontaktide sõlmimise üritusi,“ selgitas Vürmer.

Lisaks kaugturgudele investeerib riik äriturismi edendamisse. „Ka konverentsituristid kulutavad keskmisest rohkem ning korraldajate mõjuka suhtevõrgustiku tõttu räägivad hästi korraldatud äriüritused ühel hetkel enda eest juba ise, tuues Eestile uusi külalisi ja fänne,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse juht. Team Estonia kaubamärgi alla koondunud inimesed ehk Visit Estonia ja Eesti Konverentsibüroo müügitiim ning muudki rahvusvahelist turundust tegevad organisatsioonid on teinud Eestist aina populaarsema sihtkoha. Tallinn on rahvusvahelises konverentsisihtkohtade edetabelis tõusnud 61. kohalt 50. kohale, Tartu hoiab 119. kohta, edestades Antwerpenit, Istanbuli ja Cambridge’i. Eesti tervikuna saavutas 45. koha võrreldes läinud aasta 52. kohaga, olles Baltimaade seas liider.