Elisa võttis isikutuvastamiseks kasutusele näovõrdluse

Veidi vähem kui aasta tagasi elas Eesti läbi korraliku ehmatuse ja väärtusliku harjutuse meie e-riigi komponentide haavatavuse osas. Digitaalsed teenused, millega kõik Eesti elanikud harjunud olid ja mille toimimist peeti elementaarseks, olid üleöö ohus. Kuigi risk oli teoreetiline, koondati väga kiiresti kokku vajalikud osapooled ja loodi nii kriisi üleelamise plaan, kui ka töögrupid tuleviku jätkusuutlikumaks muutmiseks.

„Tegemist oli äratuskellaga, mis meid kõiki mugavustsoonist korraks üles äratas,“ tõdes Elisa erakliendiüksuse juht, juhatuse liige Andrus Hiiepuu. „Tulenevalt Siseministeeriumi kokku kutsutud töögrupi eesmärgist leida Mobiil-ID vormistamiseks ID-kaardist sõltumatu liitumisvoog, otsustas Elisa esimese operaatorina Eestis hakata piloteerima uut ja innovaatilist tehisintellektil põhinevat näobiomeetria lahendust,“ rääkis Hiiepuu.

Kõik kliendid, kes järgmiste kuude jooksul Kristiine Elisa esinduses Mobiil-ID-d vormistama lähevad, läbivad testprojekti käigus uudse isikutuvastamise protsessi. „Kliendil tuleb korraks vaadata tavalisse veebikaamerasse, mille peale masin hindab tehisintellekti mudelit kasutades, kas inimene, kes seisab kaamera ees, on sama, kes on riigi arvates seotud isiku poolt antud isikukoodiga,“ kirjeldas Hiiepuu, kuidas klienti esinduses tuvastatakse.

Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann ütles, et kogu protsess on väga lihtne ja kaasaegne – kliendil tuleb ainult vaadata kaamerasse ja süsteemi tarkus ning loogika toimivad varjatult taustal. „Praktikas toimub sellel samal hetkel näobiomeetria võrdlus tehisintellekti abil kahe pildi vahel. Võrreldakse vahetult esinduses inimese näost tehtud pilti riigi isikut tõendavate dokumentide andmebaasis olevaga.“

Sarnaselt inimestele otsib näovõrdlust teostav tehisintellekt mustreid, mida ära tunda ja mille põhjal otsuseid langetada. Näovõrdluse puhul on nendeks mustriteks näopunktide omavahelised kaugused. „Näiteks hindab näovõrdlus teiste hulgas silmade omavahelist kaugust, silmade kaugust ninast ja palju muud, kuid nende suhete paika panemine ei ole triviaalne,“ kirjeldab MindTitani juht Kristjan Jansons, kellega koostöös lahendust piloteeritakse. „Tehisintellekti võlu seisnebki selles, et hulga programmeerijate asemel otsustab ja õpib tehisintellekt ise, mis on olulised punktide vahelised suhted ja mis on optimaalseim lahendus,“ kinnitas Jansons.

Kui tehisintellekt leiab, et tegemist on ühe ja sama isikuga, läheb protsess edasi ja inimene saab tulevikus väljuda mobiilioperaatori juurest juba kehtiva Mobiil-ID-ga. „Juhul kui tehisintellekti võrdluse vastus on negatiivne, jääb inimesel alles võimalus minna Politsei- ja Piirivalveameti esindusse ning lasta end ametnikul füüsiliselt tuvastada, täpselt nii nagu see täna toimib,“ lisas Ploomann.

Ploomanni sõnul suhtutakse hetkel projekti ja testimisse väga tõsiselt, kuna tegemist on ainulaadse lahendusega, mida Eestis keegi varem kasutanud pole. „Esialgu on võimalus inimestel uudset lahendust proovida Elisa Kristiine esinduses ja seejärel liigutakse uudse lahendusega edasi järgemööda kõikidesse Elisa esindustesse üle Eesti.“

Hetkel kogutakse piloteerimise käigus andmeid teenuse kasutamisest ja kui piisav andmehulk on koos, hinnatakse koos Siseministeeriumiga tulemusi ning vajadusel kohandatakse kas protsessi või tehnoloogilist lahendust. Kui tehniliselt on süsteem toimiv, protsess klientide jaoks vastuvõetav ja lahenduse täpsus vastab riigi poolt ette antud kriteeriumitele, plaanitakse näovõrdlus kasutusse võtta 2019. aasta esimeses pooles.