I kvartalis oli kaubanduse keskmine brutokuupalk 1266 eurot

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes I kvartalis brutokuupalk 3,2%, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga tõus oli 5,5%. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes oli kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Võrreldes 2018. aasta I kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.

Brutokuupalk langes I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kolmel tegevusalal põllumajanduses, kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1705 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1601 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2019. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469 eurot) ja Tartu (1325 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (950 eurot), Jõgeva (978 eurot) ja Valga (996 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2019. aasta I kvartalis 1798 eurot ja tunnis 11,6 eurot. 2018. aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3% suurem.