Internetti kasutatakse üha enam ostlemiseks

Kõik Euroopa Liidu riikide statistikaorganisatsioonid uurivad infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas. Statistikaamet teeb interneti olemasolu ja selle kasutamist puudutava uuringu aasta teises kvartalis.

Viimaste andmete järgi on koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus 2019. aastal võrreldes eelmise aastaga samal tasemel. Kõige paremini on internetiühendusega varustatud lastega leibkonnad, kus ühendus on olemas üle 99% kodudes.

Statistikaameti analüütiku Anu Õmbluse sõnul on hea meel tõdeda, et ka üksikvanemate peredes on internetiühenduse olemasolu osatähtsus aina suurenenud. „2018. aastal oli püsiühendus 98,2%-l, sel aastal aga juba 99,5 %-l üksikvanematega leibkondadel. Need pered edestavad sellega ühtlasi kahe täiskasvanu ja lastega peresid,“ rääkis Õmblus.

Internetiühenduse liikidest on püsiühendus 91,4%-l ja mobiilne internet 89%-l leibkondadel. Suur osa internetiühenduseta leibkondi ei pea seda vajalikuks ega huvitavaks. Samal ajal on viimase kahe aastaga vähenenud nende leibkondade osatähtsus, kelle jaoks on internetiühenduseks vajalike seadmete soetamise kulu liiga suur ja kellel ei ole kodus internetti, sest selle kasutamisoskus on puudulik.

Viimase kolme kuu jooksul kasutas 16‒44-aastastest inimestest internetti iga päev või peaaegu iga päev 98%, vanuserühmas 65‒74 suurenes sama näitaja 71%-st 75 %-ni. Kodust ja töökohast eemal tarbis 83,3% kasutajatest internetti telefonis, kaasaskantavas arvutis aga 36,6%. Mõlemad näitajad on eelnenud aastaga võrreldes paranenud. Õmbluse sõnul on vanuserühmi võrreldes näha, et mida nooremad on interneti kasutajad, seda enam kasutatakse internetti liikvel olles.

„16‒24-aastaste seas kasutas mobiilset internetti 98,6% ja 65‒74-aastaste hulgas 42,5% tarbijatest. Üheksa inimest kümnest kasutas internetti e-kirjade saatmiseks ja internetipanga teenuste kasutamiseks, 72% kasutajatest kuulas muusikat ning kasutas sotsiaalvõrgustikke. Kõige enam on suurenenud interneti kaudu telefoniga rääkimine. Aina vähem otsitakse aga internetist toodete ja teenuste kohta infot ning müüakse enda tooteid ja teenuseid, sh peetakse oksjoneid,“ sõnas Õmblus.

Viimase 12 kuu jooksul broneeris veebilehe või mobiilirakenduse kaudu sõiduteenuse (näiteks Bolt, Uber) iga kolmas ja majutusteenuse (näiteks Airbnb.com) iga neljas internetikasutaja. Kui majutusteenust broneerivad sel viisil naised ja mehed võrdselt, siis sõiduteenust kasutavad mehed naistest enam.

Internetist ostis või tellis mõne toote või teenuse 75% kasutajatest, naistest kasutas seda võimalust 77% ja meestest 73%. E-kaubanduse kasutajate ostukordade arv internetis on stabiilne. Õmblus selgitas, et kolme kuu jooksul tellisid internetist 1‒2 või 3‒5 korda 36% ja rohkem kui 5 korral 28% e-kaubanduse kasutajatest.

Statistikaameti analüütiku sõnul telliti tooteid või teenuseid valdavalt Eesti müüjatelt. Viimasel aastal suurenes väljaspool Euroopa Liitu paiknevatelt (näiteks USA, Hiina) müüjatelt tellimine. Varasemaga võrreldes telliti vähem nendelt Euroopa Liidu müüjatelt, kes asuvad väljaspool Eestit. Kõige enam telliti internetist reisi- ja majutusteenuseid (70%), kindlustuspoliise (66%), kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid (61%). Rõivaid, jalatseid ja spordikaupu ostis iga teine ning toitu ja esmatarbekaupu iga kolmas e-kaubanduse kasutaja.