Vaata, kuidas näeb välja Eesti kõige kaasaegsem taarapaviljon

„Valdkonnas ei räägi keegi enam ammu jäätmetest või jäätmekäitlusest: me räägime materjalidest, mida on võimalik uuesti ringlusse võtta,“ sõnas Moya OÜ tegevjuht Tarmo Koreinik. „Tegeleme igapäevaselt sellega, et inimestel oleks sortimine ja erinevate jäätmeliikide äraandmine võimalikult mugav ja lihtne: proovime kõik lahendused teha sellised, et need oleks kergesti ligipääsetavad, lihtsad mõista ning ka ilusad.“

„Eesti pandipakendisüsteem on paljudele riikidele eeskujuks – see on väga hästi sisse töötatud süsteem, mis väärib tunnustust. Omati arvan ma, et enamik Eesti inimesi ei tea näiteks, mis neist eraldi kogutud pudelitest ja purkidest edasi saab," rääkis Koreinik.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann ütles, et viimasel ajal räägitakse ringmajandusest ühe enam, sest ka Eesti on võtnud nn jäätmepaketiga kohustuse minna samm-sammult üle ringmajandusele. "Valdkonnas tegutsevate ettevõtete soov on, et see ei jääks ainult jutuks ja inimesed mõistaks, et jäätmed ei ole prügi, mis kaob nende silma alt koos prügiauto lahkumisega,“ sõnas ta.

• Klaas – läheb ümbertöötlemisele Järvakanti, kus on kaks klaasitehasest. Sulatatakse ümber ja tehakse uus klaas. Klaas on materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks nii, et materjali kvaliteet säilib. Sulatatud klaasijäätmetest on võimalik teha uusi pudeleid ja purke, aga ka näiteks klaasvilla ja muid ehitusmaterjale.

• Alumiinium – alumiiniumpurgid lähevad UK-sse, kus asub käitlustehas, mille kõige nõutavam kaup hetkel ongi Eestist kogutud alumiiniumpurk, sest see on puhas ja kvaliteetne tooraine. Alumiiniumi puhul on taaskasutusprotsess 95% efektiivsem kui taaskaevandamine.

• Taaraplastik ehk PET on tervisele ohutu materjal ja hästi töödeldav – viiakse Lätti või Leetu plastitehastesse, kus see purustatakse ja sõelutakse, tehakse helves ja uus graanul, segatakse uue materjaliga ning suunatakse uuesti taaskasutusse, segatakse uue materjaliga.

a) Paberpakend liigub edasi peamiselt Skandinaaviasse, Baltikumi ja Lääne-Euroopasse.

b) Biojäätmed kompostitakse kohalikes jäätmekeskustes.