Eestlased e-ostlesid 2019.aastal 1,4 miljardi euro eest

Eesti e-kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Vääti sõnul moodustab internetimüük juba umbes 1/5 ehk 20% kogu jaekaubandusest olles paljude ettevõtete jaoks kõige olulisem müügikanal. „On oluline märkida, et väljastpoolt Eestit e-ostlemine, eriti kolmandatest riikidest, sh Aasiast, on kasvanud viimase 6-7 aastaga lausa poole võrra ning eestlased teevad oste Eesti ja välismaa e-poodidest kokkuvõttes võrdselt.“ Väät lisab, et vaatamata sellele on Eesti e-poed olnud viimasel aastal väga tublid - 2019. aastal kasvas näiteks Eesti e-poodidest ostmine suisa 36%, välismaa e-poodidest aga 18%. „Aasia, peaasjalikult Hiina e-kaubanduse kasv on muljetavaldav,“ lisab ta.

Hiina e-kaubanduse mõju tõestab Aasiast lihtkirjadena saabuv kaubakogus. „Konkurentsiameti hinnangul jätkub lihtkirjade saatmine langustrendi - 2018.a. oli langus pea 45% ning viimase viie aasta jooksul on 4 miljonist kirjast jäänud alles napp 1,5 miljonit,“ sõnab Väät. 2019.a andmed veel puuduvad, kuid trendi arvestades on languse protsent tõenäoliselt veel suurem. Samal ajal on märkimisväärne, et rahvusvahelised kirisaadetised on kasvanud viimase viie aasta jooksul 2,5 miljonini ning kokkuvõttes on sise- ja välislihtkirjade mahud viie aasta lõikes praktiliselt võrdsed ületades kokku üle 12 miljoni ühiku. „Keskmine eestlane saadab aastas ainult ühe lihtkirja. Kui palju on meil tekkinud välismaa sõpru/tuttavaid, kes kirju saadavad? See mitme miljoniline lihtkirjade kasv näitab selgelt vaid üht – need on e-kaubanduse ostud, mis peamiselt Aasiast postkasti saadetakse, seejuures maksuvabalt,“ selgitas Väät.

Konkurentsiameti andmetel hoiavad kolm suuremat kullerteenuste osutajat – DPD, Itella ja Omniva – 80 % turuosa, DHL ja UPS omavad kahepeale veel 10% - kokku teeb 90% turumahust. „Liidu hinnangul on viie suurima kullerfirma pakkide maht aastas kokku ca 20 miljonit, millest 9 miljonit tuuakse piiriüleselt sisse. Omniva kaudu liigub ca poolt pakkide mahust ehk nende osakaal, sh Aasiast saabuvate pakkide maht, on kõige suurem,“ lisab Väät.

Eestlased kasutasid e-ostude tegemisel eelmisel aastal 70% juhtudest pangalinke - sellist kõrget pangalingi kasutamise osakaalu ei ole enamus Euroopa riikidel ette näidata. Pea 80-90% ostudest ja esmasest päringutest toodete kohta tehti möödunud aastal mobiiltelefonist, kinnitavad suuremate e-poodide külastatavuse andmed. „2019. aastal ei räägitud enam mobile first, vaid mobile only. Vähemalt 90% juhtudest algab kliendi teekond toote, teenuse või firmaga tutvumisel internetist. Kui palju kaupmehed sellesse panustavad ja müügiks konverteerid? Amazoni ja eBay diilerid on valmis nahast välja pugema, et nad ei saaks negatiivseid review`sid. Miks? Sest üht negatiivset kommentaari loeb tuhandeid inimesi, mis võib vähendada käivet 20-25%,“ selgitab Väät.

Eduka e-äri trendideks 2020. aastal on Vääti sõnul ühe päeva tarne, videotutvustused toodete kohta, live chat, mobile only, AI, keskkonnasäästlikus kui müügiargument, automaatturunduse tööriistade kasutamine, mugavad tagastusvõimalused ja omnichannel innovaatilised lahendused.