Blogi: Raiskajad surevad välja

Üheteistkümneni avatud suurtes toidupoodides on varahommikustel ja hilisõhtustel tundidel kundesid vähevõitu, aga elektri, teenindamise, turvamise jpm eest tuleb maksta ju ka nendel madala efektiivsusega tundidel.

Aga vaat neist ei saa ma küll aru, kelle meelest peaks riik  siin „korra majja panema”:  seadusega kaubanduspindu vähendama või sätestama, et pood tuleb õhtul kell üheksa kinni panna – no tarbijate huvides, mõistagi: tarbija maksab ju kinni kõik need nimetatud ja ka nimetamata jäänud kulud.

Kui ma näen, et sellessamas kümne, heal juhul paarikümne riidehilbu poes on rahakotiraudu avavat klientuuri kõigest paaril korral aastas, mil enamik kaupa läheb müügiks poole hinnaga ja osa 70protsendise hinnaalandusega, siis lähevad mul vahel hambad pahameelest irevile küll. Sest ma hakkan pahatahtlikult rehkendama, kui palju sellest poolestki hinnast läheb müüja palgaks ning pinna rendi, elektri ja turvamise eest maksmiseks. Asjade kohaletoomise kulu peale ma parem ei mõtle, sest muidu jõuan järeldusele, et toote omahind ja müügihind on teineteisest sama kaugel nagu Marss Maast, ja tagurdan uksest välja.

Muidugi ei arva ma, et keegi tahaks mulle poes asju omahinnaga müüa, aga kui asja enda hind müügihinna kõigi muude osiste kõrval tibatillukeseks osutub, siis tunnen ma end oma sooviga riideid ja kingi enne ostmist proovida lootusetult vanamoelisena sõprade kõrval, kes juba ammugi kõik selga pandava netipoodidest tellivad.

Mulle oleks jah kasulikum, kui praegu kella üheteistkümneni täistuledes lõõskavad toidupoed varem kinni pandaks – mitte et näiteks toidukaupade hinnad siis kohe langema hakkaksid, aga vähemasti taanduks natukesekski ajaks surve neid tõsta.

Aga siin peaks asjad paika panema vaba turg ja konkurents, mitte riigi sund. Kui need juhusliku ja tibatillukese (ning muide ka ajast ja arust) valikuga riidepoed ennast niimoodi ära majandavad, et vaid paar korda aastas käivet teevad, siis jumal nendega. Olgu pealegi olemas. Minu valik ju lõpuks, kas ma neile oma raha annan või ei. Küll lühendavad turg ja konkurents ise lõpuks ka poodide lahtiolekuaegu. Ebamõistlik kulutamine sureb ise välja – või tuleb pillid kotti panna ebamõistlikul kulutajal.