Kaupmeeste keeruline seis

Jaemüügiettevõtete jaekäive 2014. aastal oli ligi 4,9 miljardit eurot, müügimahu kasvuks kujunes 5–6 protsenti. Kuigi Eesti majandus kasvab rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2015. aastal 2,5 protsenti ning seda sisetarbimise arvel, jäävad jaemüügi kasvuprotsendid jaekaubanduses uuel aastal mõnevõrra väiksemaks.

Tihe konkurents. Jätkub tihe konkurents – seda eriti toiduja esmatarbekaupade valdkonnas, kus 80% turust on viie suurema jaeketi käes. Tihe konkurents pärsib ühelt poolt kasumlikkust, kuid teiselt poolt loob klientidele parema keskkonna, hea kaubavaliku, laiema ja sügavama kaupade sortimendi, mugavuse. Kaupmeestel tuleb pingutada kliendi hoidmise nimel. Vahel ei piisa vaid hindadest, määravaks võib saada ka teenindustase jms.

Tarbijate optimism on kasvanud, mistõttu on oodata ka premium-toodete jätkuvat müügikasvu. Selline olukord annab võimaluse turule tulla ka väikekaupmeestel, sest ruumi jääb ka nii-öelda nišikaubanduseks. Ka konjunktuuriinstituudi kindlustunde näitajad on paremad kui viimastel aastatel, siiski on tarbija pigem ettevaatlik.

Kõigil ettevõtjatel on laienemisplaanid, kuid tempo on mõnevõrra aeglustunud. Kaubanduspindade laienemine sunnib kauplejaid panustama kvaliteeti ning otsima ja toetama innovaatilisi lahendusi. Kuid suured investeeringud keskuste rajamisse muudavad rendihinnad või laenukulud kaupmeeste jaoks kõrgeks. Kaubanduspindade turul on oodata arendamist just piirkondades, kus on ühe elaniku kohta kõige vähem vaba kaubanduspinda.

Täiesti uus asi meie kaubanduses on sõltuvus ilmastikumatult oludest. Sortiment tuleb kujundada nii, et maandada laovarus kõik riskid, mis võivad tekkida külma suve ja lumeta talve tõttu. See on väljakutse ning kaotajaks jääb ilmselt ka tarbija.

Lisatöö seaduste pärast. Viimased aastad on olnud väsitavad ootamatute ja käsitööd või finantskahju toovate regulatsioonide tõttu. Peame silmas kõikvõimalikke registreerimise ja raporteerimise nõudeid ning Tallinna makse ja müügipiiranguid.

Paraku tõotab ka uus aasta alata negatiivselt – Tallinna linna alkoholimüügikeelud toovad kaasa nii kulusid kui ka saamata jäänud müügitulu.

Lisaks jõustub karistusseadustiku muudatus, kus alla 200 euro väärtuses kauba vargus muutub kriminaalteost väärteoks. Populistlikult võib väita, et varaste karistamine väärteo korras muutub kiiremaks ja karistused on sama ranged, kuid mainimata jäetakse, et kaupmees peab eraldi kohtutee ette võtma, et vargalt tekitatud kahju tagasi nõuda.

Tuhandeeuroste arvete aruandlus on samuti ettevõtjale lisakoormus, samal ajal kui riik pole suutnud veenvalt tõestada, et ta suudab selle infoga ka midagi operatiivselt ette võtta.