Väiketootjate keerukas teekond poeletile: rikkaks sellega ei saa
Eesti jahutatud ja külmutatud toiduainete turul üritavad jala suuremalt ukse vahele saada väikeettevõtjad, kelle mahud ulatuvad sadadest kilogrammidest kümnete tonnideni kuus. Kolme firma kogemused suurtes poodides oma kauba müümisega on erinevad.
„Ostjale on see huvitav, müüja aga erilist kasu ei saa,“ ütleb Koplis asuva restorani The Kurze kaasomanik ja juht Nuriyan NavruzovaDelovõje Vedomostile. Keskmiselt valmib tema köögis kurzesid umbes 500 kg kuus. Dagestani rahvusroog meenutab pelmeene või mantõsid, kuid on teistsuguse kujuga.
Navruzova sõnul müüakse umbes 90% toodetest enda restoranis, ülejäänu saab kaasa osta või koju tellida. Laual on olnud ka mõte pääseda müügile suurtesse jaekettidesse ning kui ta püüdis seda mõtet ellu viia, sai ta mitu õppetundi.
Harjumaal 30 aastat tegutsenud väike lihatööstus A-Vorst lõpetas tootmise, sest väiketootjal oli keeruline saada oma kaupa suurtesse poodidesse müügile. Sama muret jagavad teisedki väiketootjad.
Kuigi kohalikele tarbijatele on kodumaisus jätkuvalt oluline väärtus, ohustavad jaekettide omamärgitooted Eesti toidujulgeolekut, rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp jaekettide, tootjate ja hulgikaupmeeste ühisseminaril.
Toorainete hind kerkib üleilmselt. Eesti toidutootjatele on oluline, et valitsus ei kehtestaks makse või nõudeid, mis halvendaks nende konkurentsivõimet välisturgudel, kirjutab Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui käia laatadel, siis silmaga on näha parajal määral inimesi liikumas, kuid nende tarbimine on vähenenud, märkis Saaremaal tegutseva väiketootja Wöseli üks asutajatest ja juhatuse liige Katrin Sepp.