Teenindussektor ootab välistudengeid

Paraku näib riigil puuduvat nägemus sellest, kuidas aidata kaasa tingimuste ning keskkonna loomisele, mis võimaldaks tänast teeninduskvaliteeti säilitada või parendada. Vaadates rahvastikupüramiidi, selgub kurb tõsiasi, et noori on vähe. Lisaks sunnib pilk tänasele sündimuskordajale tõdema, et sellisel tasemel rahvastiku taastootmisele loota ei saa.

Olukorras, kus näiteks pensionisüsteemi ülalpidamiseks pannakse rahvastiku vananemise ja vähenemise tingimustes üha suurem surve tööealistele inimestele, tuleb süsteemi toimimise tagamiseks ettevõtteid toetada ning leida võimalusi uute töötajate värbamiseks.

Uuringud näitavad, et klienditeeninduse kvaliteedi tõusu ning ettevõtete kasumlikkuse vahel on tugev korrelatsioon. Eesti kontekstis satume aga nõiaringi. Klienditeeninduse kvaliteeti saab tõsta sageli üksnes siis, kui selleks on olemas piisav personal, keda koolitada.

Rääkima on hakatud sellest, et probleemi võiksid leevendada välistudengid, kes jääksid õpingute järel Eestisse väärtust looma. Ometi mõjub see üldsõnalisena ega julgusta tegudele. Teen konkreetse ettepaneku olukorra muutmiseks. Nimelt võiksid välistudengid töötada õpingute vältel vähemalt ühe semestri jooksul 0,25 koormusega teenindussfääris. Ühelt poolt aitaks taoline nõue omandada neil eesti keelt ning lõimuda ühiskonda, kuid samal ajal muutuksid paremaks inimeseks ka Eesti elanikud. Viimasel tööandjate aastakonverentsil juhiti eestlaste vähesele tolerantsusele tähelepanu mitmes sõnavõtus. Rõhutati korduvalt, et mitte-eestlaste lõimumisega meie ühiskonda tuleb süstemaatiliselt tegeleda.

Keeleoskus areneb siis, kui seda pidevalt ning igapäevaselt praktiseerida. Praegused karmid keelenõuded võõramaalastest klienditeenindajatele ei näi kuidagi soosivat nende töötamist ega tõhusat integreerumist ühiskonda. Ühelt poolt on töökäte puudumine suur probleem, kuid karm keelenõue ei paku välismaalt Eestisse tulnutele võimalust end rakendada.

Olukorras, kus teenindussfääris on puudu sadu töökäsi, ei aita palgatõus tuua valdkonda uusi töökäsi. Konkurents eri valdkondade vahel on tohutu. Tagamaks teenindava sektori jätkusuutlikkus, on lahenduseks võõramaalaste kasutamine tööjõuna.