Kuidas päästa kaubanduses töötades keskkonda?

Kaupmeeste Liit on viimased kaks aastat olnud tihedas dialoogis keskkonnaministeeriumiga. Teemaks jäätmetekke vähendamine, ümbertöötluse suurendamine ja pakendiettevõtjate vastutuse piirid elanike olmejäätmest pakendi väljasõelumisel. Me oleme olnud vastu keskkonnaministeeriumi ettepanekule kehtestada pakendiettevõtjatele kohustus maksta kinni pakendijäätmete kohtkogumist iga kortermaja, suvila ja ettevõtte juurest üle Eesti. See ettepanek ei ole saanud seaduseks. Samal ajal on meile selgeks saanud, et nii nagu senini, me enam edasi ei saa. Eestis tekkis 2017. aastal Eurostati andmetel üle 230 000 tonni pakendijäätmeid, see on ühe elaniku kohta rohkem kui kõigis meie lähiriikides. Sellest 36% on omanikuta pakend, mille turule laskmist ei ole deklareeritud. E-kaubandusest tuleb sellest väike osa, enamik on siinsete ettevõtete aladeklareeritud või deklareerimata pakend.

Mida see tähendab kaupmehele või tööstusettevõttele, kes oma kohustused täitnud on? Seda, et ta maksab kinni ka selle kolmandiku pakendi kokkukorje ja ümbertöötluse, mida paiskab turule tema ebaaus konkurent. Selles valguses on selge, et ausate pakendiettevõtjate koormuse täiendav tõstmine on turgu moonutav ja ebaaus. Aga probleem on olemas. Pakendit tuleb iga aastaga juurde, samas kliima ja keskkond kärisevad õmblustest. Paljud meie kliendid ja töötajad tahaksid näha teistsugust ja keskkonnasõbralikumat pilti. Mida siis teha?

Kaupmeeste Liit on otsustanud anda turule soovitusi, mida kaupmehed lähtuvalt oma võimalustest saaksid enda ettevõttes ellu viia. Tuleme 10. oktoobril kokku kõigi keskkonnast hoolivate kaupmeestega ja teeme ajurünnaku, mida teha, et vähendada täna turule toodavat veopakendit, rühmapakendit ja müügipakendit. Mida teha, et need pakendid, mida peab kasutama, oleksid võimalikult keskkonnasäästlikud. Mida teevad ettevõtted täna? Mida nad on näinud või kuulnud tehtavat kaugemal? Tulemused arutame Kaupmeeste Liidus laiemalt läbi ja anname välja keskkonnasäästu hea tavana.

Kutsun kõiki kaubandussektori inimesi, nii tegevjuhte, logistikuid, keskkonnaspetsialiste kui ka valdkonna entusiaste meid selles ajurünnakus aitama. Kes saab, võtke Kaupmeeste Liiduga ühendust ja tulge 10. oktoobril meie ajurünnakule kohale. Kes ei saa, kirjutage mulle ([email protected]) oktoobrikuu jooksul ja saatke oma ideid sellest, kuidas vähendada pakendit ja raiskamist. Ma luban, et annan Kaupmeeste Liidu poolt parima, et head mõtted saaksid meie poolt tugevalt toetatud tavaks.

Loodan, et paari kuu pärast on meil kaubandussektorile pakkuda juba pikka ja sisukat loetelu parimatest praktikatest ja soovitustest. Eestlased ei ole raiskamist armastav rahvas. Kui igaüks oma asutuses mingit keskkonnasõbralikku algatust eest veab, muutub palju. Selleks ei pea visiitkaardil olema kirjas “tegevjuht”, aga muidugi oleks abiks seegi. Soovin kõigile keskkonnasõbralikku kaubandust ja koostööd!