9 tundi püstijalu ehk kuidas kaitsta klienditeenindajat?

Mõni nädal tagasi ilmus Eesti Ekspressis artikkel „9 tundi püstijalu: kauplused keelavad müüjatel istuda“. Kuigi lugu tekitas küsimusi, ei ole tegelikult ühtki põhjust, miks müüja ei võiks hetkeks istuda või toetuda seisutoolile.

Klienditeenindaja töös esinevad füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama klienditeenindaja töö töötajale võimalikult sobivaks. 

Piisav hulk arvestatavaid vaheaegasid

Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama klienditeenindaja kehalisi, soolisi ja ealisi iseärasusi, ka töötaja väsimist tööpäeva jooksul. Kuna tegemist on füüsilise töökoormusega ja pikaajalises sundasendis töötamisega, peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.

Eraldi tuleb arvestada raseda terviseriskidega, muu hulgas füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavate sundasendite või –liigutustega nagu pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo. Rasedale peab tööandja võimaldama lamamisvõimaluse kasutamise.

Oluline on vahelduvus

Nii tuleb klienditeenindajale luua töökeskkond, kus töötaja saab parajalt seista, aeg-ajalt istuda, kõndida ja puhata. Oluline on vahelduvus ja pidevatest sundasenditest ning -liigutustest hoidumine, paindlik vaheaegade kasutamine.

Keegi ei pane pahaks müügisaalis seisutoolile nõjatuvat teenindajat, kes on vajadusel valmis meid koheselt abistama. Küll häiriks meid tusane ja ükskõikne seisev teenindaja, kes ei pane tähele saalis viibivat abivajajat klienti.

Autor: Thea Treier, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja