• 18.01.17, 15:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suhtu lugupidavalt kliendi andmetesse

Kõige odavam ja kiirem viis reklaami kohale toimetamiseks inimesele n-ö „koju kätte“ on saata see talle e-posti teel. Seda tehes tuleb aga kinni pidada kindlatest reeglitest, mille eiramine võib kaasa tuua ettevõtte maine kahjustamise, kirjutab Andmekaitse Inspektsiooni inspektor Raiko Kaur.
Andmekaitse Inspektsiooni inspektor Raiko Kaur
  • Andmekaitse Inspektsiooni inspektor Raiko Kaur Foto: Erakogu
Reklaame näeme kõikjal enda ümber – hommikul tööle minnes ja õhtul töölt tulles linnapildis, koju jõudes paberkandjal postkastis aga ka digitaalsel kujul, internetis surfates või e-kirju lugedes. Reklaami eesmärk on tutvustada võimalikult suurele hulgale inimestele midagi uut ja kasulikku, tekitada neis toote või teenusega seoses hea emotsioon ja suunata ostuni. Mida rohkem me suudame tekitada häid emotsioone, seda suurem on tõenäosus, et reklaam on tõhus. Reklaam võib toote või teenuse müügiga imet teha.
Kuid klientidele reklaami saates tuleb jälgida reegleid, et kliendilt oleks nõusolek küsitud ja pakkumiste saamisest keeldumise võimalus tutvustatud.
Kas pakkumise saatmiseks peab olema nõusolek?
Füüsilise isiku e-posti aadressil tohib reklaampakkumisi saata üksnes tema eelneval nõusolekul. See tähendab, et nõusolek tuleb saada juba enne esimese pakkumise saatmist. Kui pakkumine saadetakse juriidilise isiku e-posti aadressile, siis eelneva nõusoleku kohustust ei ole.
Loomulikult on sellel põhireeglil olemas ka erand. Kui müüja saab kliendi (olgu selleks siis eraisik või ettevõte/asutus) e-postiaadressi oma toote või teenuse müügi raames, võib ta seda  samasuguste toodete või teenuste otseturustuseks kasutada ilma eelneva nõusolekuta.
Siinjuures tuleb aga kliendile siiski igas eraldiseisvas kirjas anda võimalus pakkumistest loobumiseks.
Pakkumistest loobumine
Reklaampakkumise saajale tuleb anda selge ja arusaadav võimalus tasuta ning lihtsal viisil pakkumistest keeldumiseks. Ühe lihtsama ja selgema lahendusena kasutatakse e-kirja lõppu lisatud loobumislinki.Kliendi loobumissoovi tuleks austada, mitte ainult seetõttu, et seadus selleks kohustab, vaid eelkõige heade suhete ja maine nimel.
Praktikas eksitakse kõige sagedamini kahe olulise seadusesätte vastu. Esiteks ei võimaldata pakkumistest keelduda kohe kontaktandmete kogumisel. Teiseks ei toimi tihtipeale reklaampakkumise all olev edaspidistest reklaampakkumistest loobumise link. See ärritab kliente, mistõttu tagajärjeks on sageli halvad suhted ja kaebus Andmekaitse Inspektsioonile ning halvemal juhul ka vähenenud käibenumbrid.
Pakkumiste saatmine vahendaja kaudu
Tihtipeale kasutatakse reklaampakkumiste saatmiseks vahendusettevõtteid. Sel juhul on oluline jälgida, et ka vahendusettevõte täidaks kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Reeglite rikkumise eest vastutab eelkõige ikkagi ettevõtja, kelle nimel reklaampakkumisi saadetakse. Lisaks vastutusele jääb potentsiaalsele kliendile üldjuhul meelde pakkumise sisu ja kelle nimel see saadeti, mitte niivõrd vahendusettevõtte e-postiaadress. Seetõttu on ettevõtjal oluline veenduda, et ka vahendaja suhtub klientidesse lugupidavalt ja käib nende andmetega ümber vastavalt seaduses välja toodud nõuetele, et mitte tekitada ettevõttele kahju.
Kirjeldatud põhimõtted kehtivad samamoodi ka siis, kui saadate klientidele reklaampakkumisi SMSiga. Sõnumi teel saadetud reklaam, kui selleks nõusolekut küsitud ei ole ja edasistest pakkumistest loobumiseks võimalust ei pakuta, ärritab klienti isegi rohkem.
Kliente juurde võita on keeruline, aga neid kaotada väga lihtne. Piisab vaid ühest väikesest eksimusest, mis kahjustab ettevõtte mainet ning kliendibaasi kasv pidurdub või kaob üldse. 
Soovitan lugeda Andmekaitse Inspektsiooni juhendit „Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuses“, mis sisaldab lihtsas keeles antud juhtnööre reklaampakkumiste saatjatele, et oma tegevust elektrooniliste kontaktandmete kasutamisel paremini korraldada.
Autor: Raiko Kaur, Andmekaitse Inspektsioon

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.24, 17:24
Pilvepõhiseid ärijuhtimissüsteemid on paindlikud ja kulusäästlikud
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele