CM: Baltic RetailAdvice: edu pant jaekaubanduses on hea sisseost

Baltic RetailAdvice OÜ on jaekaubandusele spetsialiseerunud projektijuhtimis- ja konsultatsioonifirma, mis pakub läbimõeldud teenuseid ja tuge jaekaubanduses tegutsevatele või jaekaubandusvaldkonnas ettevõtlust alustada plaanivatele firmadele.

"Käes on keerulised ajad ning meie aitame kaupmeestel välja mõelda, kuidas edasi tegutseda,“ julgustas Baltic RetailAdvice OÜ konsultant Ruth Aarma nõu küsima. „Meie tegevus on suunatud kõigile, kes Baltikumi jaeäri proovima tulevad ning soovivad teada, mida kujutab endast siinne turundus, kus on head ja soodsad rendipinnad või tahavad lasta end positsioneerida. Pakume ka võtmed kätte lahendust, otsides pinna, korraldades sisustuse disaini ja hanke, kaubanduspinna sisekujunduse ja tehniliste tööde hanke ja teostamise, värvates vajalikku personali, tehes ettevõttele turundust ning aidates äri alustamisega Baltikumi või SRÜ riikidesse.“

Samuti on konsultatsioonifirmast kasu kohalikul kliendil, kes pole suutnud veel ketistuda või on tal arenguideed otsa saanud – Baltic RetailAdvice aitab välja töötada uut strateegiat ning õpetab astuma samme laienemise osas. „Lisaks anname nõu ning infot seadusandluse ja kaubandusealase juriidika ning tarbijakaitseseaduste kohta. Algavale või sisenevale ettevõttele on oluline teada tööõiguse ja sisekorraeeskirjade nüansse, et nad saaksid tegutseda seadusekuuleka kaubandusettevõtjana.“

Kaubandus-tööstuskoja liikmena on Baltic RetailAdvice OÜ missiooniks on aidata kaasa kaubandus-ettevõtte tulemuslikkuse suurenemisele.

Online-keskkonda ei tohi alahinnata

"Jaekaubanduses saad olla edukas siis, kui teed head sisseostu – kui su kaup on eristuv, müügikeskkond ja pakkumised eristuvad teistest ning suudad kõik sujuvalt jooksma panna. Iga kauba või kaubarupi jaoks on oma kontseptsioon. See, mis ühe kaupluse jaoks on õige, pole seda teisele: pole mõtet teha ülisoodsate hindadega outlet-kauplust keset põldu, kuhu ei saa ligi ühistranpordiga,“ tõi Aarma näite. "Meie töö on istuda koos kaupmehega maha ning aidata tal joonistada üles kogu ettevõtte kontseptsioon A-st Z-ni. Kui klient ei vaja täit konseptsiooni, võib pöörduda meie poole ka küsimusega turunduse, personalivärbamise, sisekorra eeskirjade väljatöötamise või koolituse asjus.“

Mida aeg edasi, seda enam kasvab Eesti kaubanduses e-poe tähtsuse osakaal: tehnoloogia uueneb, tootefotod tulevad ilusamad ja värvilisemad ning kui on olemas korralik kaubavaru, saab tellimuse täita tänu kullerteenusele ja postipakkide iseteenindusvõimalustele väga kiiresti. Aarma rõhutab, et internetimüük ei tähenda alati hinnaeelist, aga teatud kliendi jaoks on see mugavaim võimalus ostu sooritada. „Eestis on veebist ostjate osakaal veel suhteliselt väike, kuid tõenäoliselt investeeringute osakaal sinna aasta-aastalt kasvab,“ sõnas ta.

Kui kaupmehel on toodete ja teenuste kohta väljund veebilehe näol, saab potentsiaalne klient kodus ära teha nn kodutöö kauba kohta. Sageli aga ei tähenda mugav koduleht, et ka reaalseks ostusooritamiseks läheb, kuna inimesel võib tekkida tahtmine asja näha, katsuda ja proovida. Aga mitte mingil juhul ei tohiks online-keskkonda alahinnata. Uuringute järgi teevad enamik teismelisi ja kuni 30-aastaseid inimesi oma esmase valiku veebi põhjal ehk kui on olemas sellele sihtgrupile mõeldud jaekaubanduspood, aga koduleht puudub, on müüja kaotusseisus.

„Kui 1990ndate alguses rajati seoses kaubanduskinnisvara arenduse puudumisega kaupluseid kuhu juhtus, siis tänaseks on Eesti põhilised müügikohad kaubanduskeskuses. Edukaid ostutänavaid (stand alone shop) sarnaselt Lääne-Euroopale pole Eestis suudetud käima saada ning see on kahjuks toonud endaga kaasa personaalse kontakti puudumise kaupmehe ja kliendi vahel, sest suurtes poodides on need väga põgusad,“ selgitas Aarma Eesti tänase kaubanduse üht olulisemat puudujääki.

Üheks kitsaskohaks kaubanduse arenemisel on elanike madal ostujõud võrreldes kaupmehe teatud tegevuskuludega. Näiteks kaubanduskeskuste rendihinnad Soomes või Rootsis ei ole sama palju kõrgemad, kui palju on kõrgem sealse tarbija ostujõud. Eelnevalt lähtudes võib oletada, et Eestis on ruumi veel mitmele kaubanduskeskusele. Teisalt tundub jälle, et juba täna ei jagu kõigile klientuuri.

Üks võimalus olukorda enda kasuks pöörata on luua põhjalik püsikliendisüsteem. „Sageli töötatakse süsteemid tehniliselt välja, kuid pole inimest, kes sellega edasi töötab. Kui klient tuleb ja küsib oma ostuajalugu, kas müüja oskab talle seda leida? Hea, et tänased kaupmehed tunnevad oma kaupa ning võtavad nobedalt vastu raha, ent lisamüük on jäänud unarusse. Klienditeenindajad võiksid lisaks ostjate tervitamisele oskama nendega niimoodi hüvasti jätta, et klient tahab tagasi tulla. Püsikliendisüsteemid ei jää tihti mitte IT, vaid kogemuste ja oskuste taha.“

Kontakt: Ruth Aarma

E-mail: [email protected]

Telefon: (+372) 686 3311; (+372) 50 97 430;

Baltic Retailadvice OÜ | Aadress: Müürivahe 17, 10140 Tallinn