CM: Hooldatud taarapunkt toob kauplustesse püsikliente

„Seadus on keskkonna säästmise eesmärgil pannud kaupmehele kohustuse võtta tarbijalt  vastu pandipakendeid,“ selgitab Koreinik. „Kaupmehel on kaks võimalust kohustuse täitmiseks: korraldada taarakogumist ise: osta seadmed, kohandada ruumid,  osta sisse tehniline tugi ning katta tegevus oma personaliga. Teiseks  võimaluseks on koostöö MOYA või sarnase ettevõttega, mis korraldab kogu taarakorraldusega kaasneva alates planeerimisest, lõpetades igapäevase opereerimisega, jättes seeläbi kaupmehele väärtusliku aja  põhitegevuste teostamiseks.“

MOYA eesmärk on rajada koostöös kaupmeestega  tänapäevaseid,  kliendi ootustele vastavaid pandipakendite kogumise punkte ja pidada kaupmeestega ühte sammu süsteemide kaasajastamisel. Igapäevaselt  rekonstrueeritakse koostöös kaupmehega ka  juba kasutuses olevaid jaamasid ning vahetatakse välja amortiseerunud tehnika.

Koreinik lisab, et 7-8 aastat tagasi kiiruga ja kogemusteta loodud pandipakendite kogumiskohtade aeg hakkab seoses seadmete väsimise ja inimeste kasvava ootusega teenuse paranemisele ümber saama. Omal ajal pidid kaupmehed taarapunkti loomise nõudele kiiresti reageerima ning vastuvõtukohad rajati tihtipeale olemasolevaid võimalusi kasutades keldritesse ja nurgatagustesse. Tookord oli eesmärk täita kehtima hakanud seadust, mittemõeldes tegevusega kaasnevale võimalikule lisandväärtusele. Süsteem tervikuna saadi küll tarbija vaates hindele kolm miinusega toimima, aga nüüd on käes aeg  teemat arendada ja parendada, mida osa kaupmehi on juba edukalt teinud.

Keskkonnasäästlik mõtlemine on õnneks Eestis populaarne, millest tulenevalt on üha enam näha pandipakendeid tagastamas inimesi, kes varem pakendid olmeprügisse heitsid või paremal juhul kotiga prügimaja seinale toetasid. 90-95 % panditaarast tuuakse tagasi tarbija poolt, kes selle ise on ostnud, 5 -10% taarast on järelkorjamine tänavalt või prügikastist.

Automatiseeritud pandipakendi punkt ei tähenda seda, et see töötab inimese abita – ka kõige nutikam taaramasin ja jaam vajab üsna sagedast  inimese sekkumist, et hoida see järjepidevalt avatuna ja puhas. Kuna kõige suurem taara tagastamisaeg ühtib kõige suurema ostlemisajaga, mis tekitab sageli olukorra, et kassas ja taaraautomaadis on üheaegselt järjekorrad.  Kaubanduses on  töötajate arv rohkem kui optimeeritud, millest tulenevalt saavad taarajärjekorras seisvad kliendid tähelepanu tihti liiga hilja. Sellised sagedased olukorrad on loonud nõudluse MOYA poolt pakutavale terviklahendustele.

Taarakorralduse toimivuse lihtne indikaator kaupmehele

Taarajaama võib lugeda toimivaks, kui see võtab perioodis vastu vähemasti sama koguse pakendeid, mida näitab läbimüügi number. See indikaator on ka hea hindamaks MOYA ja sarnaste ettevõtete tegevust. Tõsisem lisandväärtus luuakse, kui jaam võtab 2-3 korda rohkem pakendeid vastu, kui kauplus perioodil läbi müüb.

IT areng viib taarajaamade teeninduse uuele tasemele

„Infotehnoloogia mõjutab ka meid. Täna saame juba rakenduse abil pidevalt monitoorida, kas seadmeid on töökorras, ummistunud ning millal mahutid täituma hakkavad.  Oleme arendamas veel  moodsamaid süsteeme, mis annavad seadmete hooldajale teada, kui masin on must või katki ning annavad võimaluse lihtsamaid taaramasina süsteeme  juhtida otse objektijuhi nutitelefonist või arvutist,“ selgitab Koreinik.

MOYA ei ole lihtsalt taarakogumispunktidest koosnev ettevõte, vaid suunanäitaja tulevikku, aega, mil taaskasutamine ning pakendite õige käitlemine on sama elementaarsed, kui turvavöö kinnitamine sõitma asudes.

www.moya.ee