Alates 1. veebruarist suureneb kõikide pandiga joogipakendite tagatisraha 10 eurosendini, sõltumata pakendi liigist või suurusest.
„Pakend – olgu pandiga või mitte – on väärtuslik toormaterjal, mida uuteks asjadeks ümbertöödeldes saab säästa palju energiat, vett ja muid ressursse. Seetõttu ongi väga oluline, et kõik väärtuslik materjal suudetaks ka efektiivselt kokku koguda. Pandisüsteem on tõestanud end ühe efektiivse meetodina, kuidas pakendeid metsa alla sattumisest päästa,“ ütles keskkonnaminister Mati Raidma.
Eesti Pandipakendi juhi Rauno Raali sõnul on tagatisraha tõstmise peamiseks põhjuseks viimastel aastatel samm-haaval langustrendi näidanud pakendite tagastused. „Meie hinnangul hakkasid inimesed vähem taarat tagasi tooma pärast eurole üleminekut," ütles Raal. Eesti Pandipakendile tekitab kõige rohkem muret väikese plastpudeli madal tagastusprotsent. "Kui 2013. aastal oli suure plastpudeli tagastus 91%, siis väikestest plastpudelitest tagastati kõigest 79%. See tähendab, et väiksel plastpudelil on kõige suurem risk jääda meie elu- või looduskeskkonda reostama,“ selgitas Raal.
Kui praegu on pakendi tagatisraha suurus sõltuvalt pakendi liigist ja suurusest 4 või 8 senti, siis veebruarist on kõikide pakendite tagatisraha suuruseks 10 senti pakendi kohta sõltumata selle liigist ja suurusest. Pandimärgid (A, B, C, D, D korduskasutatav ja K korduskasutatav) ei ole visuaalselt seotud tagatisraha määraga, mis tähendab, et ka pakendite etiketid ei muutu ja pakendiettevõtjad ei pea neid ümber tegema.
„Lisaks keskkonnahoiule on muudatus kasulik ka tarbijate jaoks, sest alates uue tagatisraha jõustumise kuupäevast saab kõikide tagastatavate pakendite eest suurema määraga tagatisraha. Tagatisraha väljamaksmisel ei eristata pakendeid, mis on ostetud enne 1. veebruari. Tagatisraha suurusest tuleneva vahe kannavad Eesti Pandipakend ja tootjad,“ ütles Raal.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate ja maaletoojate ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite (vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendite) kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liitunud 239 tootjat ja maaletoojat ning pandipakendeid saab tagastada 850s kauplustele kuuluvas tagastuspunktis.
Seotud lood
Seoses sellega, et veebruarist suureneb kõigi pandiga joogipakendite tagatisraha kümnele eurosendile, tuletab tarbijakaitseamet kauplejatele meelde, et nad peavad hiljemalt märtsi lõpuks välja vahetama pandipakendite vanad hinnasildid.
Eestis võeti möödunud nädalal kasutusele uus pandipakendi tagatisraha märk „K korduskasutatav“, millega tähistatakse klaasist korduskasutuspakendeid.
Kaubamärgi MOYA all pandipakendite kogumise teenust pakkuva OÜ Baltic Operation Services juhatuse liikme Tarmo Koreiniku sõnul teenindab hästifunktsioneeriv taarapunkt suurepäraselt püsikliente ning toob kauplusesse uusi kliente, kelle igapäevases ostukohas taarakorraldus puudub või ei vasta ootustele.
Laagri Maksimarketi parklasse paigaldati juuli lõpus innovaatiline „suure koguse taaraautomaat“, mis võimaldab võtta korraga vastu 300 liitrise kotitäie taarat.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.