Põllumajandus ja toidutootjate kaitseks loodud seadus kiirendab makseid

Veebruaris toimunud tarneahela finantseerimise konverentsil Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023 võeti vaatluse alla PTEKS´i mõjud toidu tarneahelale. Kui Eestis on oodatav kasutegur väikestel ja keskmistel ettevõtetel olemas, siis suured jaemüüjad ja toidutööstuse ettevõtted on seda meelt, et seadus ei arvesta piisavalt erisustega.

Põllumajandus- ja toidutootjate tarneahelat puudutav ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS) on Euroopa liidus kehtinud rohkem kui aasta. Möödas on ka ettevõtetele üleminekuks planeeritud aeg. Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika valdkonna juht Janeli Tikk selgitab, et seaduse loojate eesmärgiks oli eelkõige kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid suure turujõuga ostjate ebaausate kaubandustavade eest. „See tähendab, et peamiseks eesmärgiks on tasakaalus toidutarneahel, mis tagab tarneahela osalistele õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ning mitmekesise toidu,“ toonitas vestluses Tikk.

Eestis olid enne seaduse kohaldamist maksetingimused hankijatele seadusega reguleerimata ja üsna sageli kasutati 30-60 päevaseid maksetähtaegu. Telema tegevjuht Hele Hammer märkis, et Eestis hangivad jaeketid otse põllumeestelt vaid 3% oma sisseostu mahtudest, nii et seadus reguleerib pigem toidutootjate äritegevust. Coop Eesti KÜ esindaja kommenteeris, et rahaliselt lõikavad seadusest enim kasu suured alkoholi- ja tubakafirmad, kes on samuti osa põllumajandustootjate väärtusahelast.

Hollandi Credit Europe Bank esindaja Oliver Den Tex ütles konverentsil, et Hollandis ei täheldanud pank kohaliku PTEKS jõustumisel erilisi muutusi. „Et seda olukorda mõista tuleb vaadata Hollandi turu iseärasust, mis on üsna konsolideeritud ja ka integreeritud. Meil ei ole palju väiketalunikke ja need need vähesed on koondunud ühistute alla, et jaemüüjatega võrdsematel alustel kaubelda. Seega ei mõjutanud seadus meil ühtegi neist punktidest, mis Eestis muret tegid,“ rõhutas Oliver Den Tex.

Rahvusvahelise rahastusplatvormi SupplierPlus’i arendusjuht Uve Poom kommenteeris, et seadust on Balti riikides kohaldatud erinevalt ning praktika on ka veel kujunemisjärgus. Lätis on selge, et kui ostja pakub oma tarnijatele võimalust regressita faktooringu korras arveid rahastada ja tarnija huve muud moodi ei kahjustata, siis tekib võit-võit olukord - tarnijad saavad raha kätte kiiremini kui seadusega ettenähtud aeg, samas jääb ostjatele võimalus oma rahavooge juhtida vastavalt ärivajadustele,“ sõnas Poom.

PTEKSi regulatsiooni eesmärgiks on reguleerida toidu tarneahelas ostu-müügi tavasid, et tagada põllumajandusettevõtetele paremad äritingimused. Advokaadibüroode Ellex partner Martin Mäesalu ja Sorainen Läti jurist Marika Grunte rõhutasid, et kuni maksetähtaegade piirang on vaid üks uutest nõuetest, kuid just see klausel on tekitanud enim küsimusi.

Vestlusvoorus ilmnes, et osad toidutootjad või põllumajandusettevõtted pakkusid varasemalt oma klientidele pikemaid maksetähtaegu ja said seetõttu endale olulise konkurentsieelise. Seadusega võeti finantsiliselt tugevatelt ettevõtetelt ära võimalus konkureerida pikkade maksetähtaegadega. Samas on seaduse väljatöötajad andnud PTEKS´iga kindla sõnumi, et riik soovibki ühtlustada müügitingimusi ja anda ka väiksematele ettevõtetele teistega võrdsed eelised.

Paraku mõjutab seadus suuri toidutootjaid ja jaekette negatiivselt. AS HKScan Estonia juhatuse liige Martin Küüsmaa avaldas vestlusringis toidutootja vaadet ja nentis, et HKScani mõjutas PTEKS rakendumine kokkuvõttes negatiivselt - kuivõrd hankijate maksetähtaegu tuli muuta rohkem kui klientide omasid, siis tuli ühes kuus maksta kahe kuu arved. Teisisõnu ulatus negatiivne rahavoog seitsmekohalise summani. „Ma usun, et mõju võib olla firmati erinev, aga meiesuguse suurettevõtte puhul leidub omajagu kohti, kus seadusega kaasnevad põllumajandus- ja toidutootjatele soovimatuid tagajärjed. Näiteks tekitas segadust olukord, kus loomakasvatajatele pakutakse sisendi müügil pikemaid tähtaegu kui uus seadus lubab ja seetõttu väheneb loomakasvataja ligipääs rahastusele,“ avaldas Küüsmaa.

Tikk lisas, et seaduse mõju lepingulistele suhetele sh. äritavadele on veel vara hinnata, sest seadus on kehtinud lühikest aega. “Maaeluministeerium on selles seaduses sätestanud endal kohustuse viia läbi 2025. aastaks järelhindamise seaduse rakendamise mõju ja tulemuslikkuse osas,“ rääkis ta plaanidest.