Kas teadsid, et jõululaual võiks toidu kogus olla maksimaalselt 600 grammi inimese kohta? Dmitri Haljukov teab söömisest ja söögi tegemisest palju. Loe muhedat intervjuud ja saad teada, mida jõululauale panna, kuidas stressivabalt ja kokkuhoidlikult kokata ning mida eestlane pühade ajal süüa armastab.
- Selveri peakoka soovitatud jõululaud
Milline on 2023. aastal jõululaud? Kas klassika on veel hinnas või on uued trendid peale tulnud?
Üldine on ikka liharikkad toidud – verivorstid ja seapraad. Kuna tervislikkus on viimasel ajal oluline märksõna, siis on ka kergemad lihad nagu kalkun, kana ja kala võitmas populaarsust. Selveri ostudest näeme, et parti ostetakse pigem mõne teise erilise sündmuse korral.
Minul endal on traditsiooniliseks jõulutoiduks kujunenud veisepõsk ja seda juba kolm aastat järjest. Põhjus on muuhulgas selles, et seda saab ette teha – siis jääb jõululaupäeval lisaks söögitegemisele aega ka muude asjade jaoks nagu näiteks metsas või kirikus käimine.
Tegelikult on jõulude puhul tegu ju kirikupühaga – see võiks olla rahulik perekeskne aeg, ent inimesed seostavad seda püha hoopis sööminguga. Kõige hullem, et kõik asjad üritatakse ühe päevaga ära süüa.
Kõiki rasvaseid toite ei pea ühe päevaga ära sööma – mina soovitan need mitme päeva peal ära jagada. Üks päev võiks süüa näiteks kala, siis teine päev raskemat sealiha või vorsti, seejärel aga kapsast ning taimseid asju. Pigem võiks toitu olla vähem, aga see võiks olla kvaliteetne ja maitsev.
Kuidas saab jõulu ajal söögitegemise stressi vähendada? Kas üks inimene peaks toitutegemise eest vastutama või pigem kõik koos teha?
Lihtne soovitus: kui kokk teeb hästi süüa, siis ei maksa teda köögis üldse segada. Pigem tuleks aidata teda kõige muuga – tehke tuba ilusaks, koristage, triikige, poleerige klaase, pange joogid valmis, katke laud, võtke külalisi vastu jms.
Võiks valida sellise menüü, mida saab osaliselt ette valmistada – kasvõi kastmed. Siis ei jää kogu söögitegemine 24. detsembrile. Ja muidugi poeskäigu või e-poe tellimuse võiks ka mitu päeva varem ära teha. Tooraine on Selveris väga kvaliteetne ja säilib hästi.
Võimalik on osta eelnevalt maitsestatud liha – ka see säästab enda vaeva. Selveril on näiteks väga maitsev seapraad, mis tuleb vaid ahju panna. Enda vaevaks jääb vaid lisandite tegemine.
Liha kõrvale ma kartulit ei soovita! Koos on need seedimisele väga rasked. Pigem teha huvitavaid toorsalateid, ahjuköögivilju – liha juurde sobivad hästi ka õunad, kapsas ja muu happeline. Mida vähem töödeldud lisand, seda parem seedimisele. Ja ärge unustage sinepit – see aitab ka seedimisele kaasa!
Mida sa ise veisepõse kõrvale teed?
Veisepõse kõrvale teen tavaliselt juursellerit, sest maitse poolest meenutab see kartulit, kuid on kergem. Hästi sobivad ka vitamiinirikkad ahjus küpsetatud rooskapsas, pastinaak ja porgand. Ilmselt teen ka kartulisalatit.
- Jõulupraad kaelakarbonaadist
Paljud on praegusel ajal hinnatundlikud. Kuidas säästlikult rikkalik jõululaud saada?
Selveris on mitmed lihad hea hinnaga, näiteks kaelakarbonaadi jõulupraad 7,59 €/kg, mis on liha jaoks väga soodne. Ka verivorst ja part on täitsa talutava hinnaga.
Põhiline säästunipp on see, et ärge tellige valmistoitu, vaid tehke ise süüa. Lisandina võib pakkuda juurvilju, mille hind pole väga kõrge, näiteks kaunviljad, suvikõrvits, porgand ja juurseller. Ka kartul ja sibul on väga odavad ning nendest saab väga häid toite. Ülihea on ka ahjupeet juustuga.
Toidu raiskamine on üha aktuaalsem küsimus – kuidas seda pühadeperioodil vältida?
Suurim toidu raiskamine on see, et kõigepealt tehakse lookas laud ja siis jäetakse see mitmeks tunniks sinna seisma.
Tegelikult ei peaks kogu toitu kohe lauale panema, las osa olla külmkapis. Näiteks ära tõsta kogu salatit kohe lauale, vaid pane ainult natuke. Hoia ülejäänut kaetuna külmikus, siis säilib see mitu päeva. Toorsalatid väsivad eriti kiiresti.
Toidu raiskamist aitab vähendada planeerimine. Ära tee toitu üle 1 kg per inimene. Keskmine kogus, mida inimene sööb, on 600 grammi. Pole vaja sellest rohkem teha. Kui teed ka 1 kilo toitu näo kohta, siis jäta 400 grammi külmikusse ootama. Toit säilib 5–6 päeva.
Kas meil on igal aastal mingid uued moemaitsed, mida proovida, või on rõhk ikkagi traditsioonilisel?
Pigem on traditsioonid – jõulude ajal domineerivad alati soojad vürtsid – kaneel, nelk, piprad, vanilje ja rasvarikkad toidud on.
Praegu on küll hästi moodsad vegan-salatid ja granaatõunaga salatid, kuid mina näen, et suurem osa meist hindavad ikkagi klassikat – soolakala, seapraadi, verivorsti, majoneesisalatit. Selveril on näiteks toredad salatid maasuitsu singiga, kartulisalat, peedi-küüslaugu salat, rosolje ja kasukas.
Millal tavaliselt jõulutoodete ettevalmistus Selveris pihta hakkab?
Talvehooaja tooted tulevad müüki novembri lõpus. Tootearendus käib meil muidugi aastaringselt – kui inspiratsioon peale tuleb. Reaalselt sünnivad tooted 2–3 kuud enne müüki, siis saab veel katsetada, viimistleda, pakendile mõelda ja siis juba läheb tootmisesse.
Mida sina Selveri Köögist oma jõululauale ostad?
Seapraad röstsibula ja suitsuploomiga – see on aus toode. Aastavahetuseks kindlasti soolalõhe ja graavilõhe. Mul on põhimõte, et kui on kala, siis on kala, ja kui on liha, siis on liha.
Pühade juurde käib mul kindlasti ka magus, aga kui õhtusöök jääb väga hiliseks, siis pole mõistlik öösel torti sööma hakata, pigem jätta see järgmiseks hommikuks. Maole ei ole seda enam vaja ning võib-olla ongi vahvam seda hommikul süüa. Selveril on näiteks väga maitsev uus mustika-jogurtikreemiga sefiiritort, mis sobib ideaalselt pühadepidustusteks.
- Mustika-jogurtikreemiga sefiiritort
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.