Täiesti tavaline eestlane võiks oma heaolu
säilitades ja peaaegu samal tasemel edasi elades hoida aastas kokku kuni
mitukümmend tuhat krooni, kirjutas Postimees.
Eesti Panga nõunik Andres Saarniit tunnistas, et üldiste andmete järgi saavutab kõige tõhusama kokkuhoiu toidukraami pealt. Seda kinnitavad ka Rootsi analüütikud, kelle sõnul võiks üks Rootsi pere suuta ainuüksi toidukulude vähendamisel säästa 2008. aastal 27 000 Rootsi krooni ehk ligi 45 000 Eesti krooni.
Saarniidu sõnul oleks tõhus ka eluasemekulude kokkuhoid, aga see nõuab kõigepealt suuri investeeringuid.
Kuigi rahvatarkus ütleb, et rikas pole see, kes palju teenib, vaid vähe kulutab, ei kipu eestlane nii meelsasti raha kokku hoidma kui teised eurooplased.
Hansapanga vanemanalüütiku Maris Lauri sõnul on päris palju asju, mis ei ole hädavajalikud ning mille tarbimist saaks edukalt piirata või neist üldse loobuda, samuti saab hästi kokku hoida odavamat kaupa või teenust ostes.
Üks põhjus, miks eestlane pigem laristama kukub, on konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul see, et seni pole säästmise teema Eesti jaoks lihtsalt aktuaalne olnud.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.