Apteekrite Liit: iga kingsepp jäägu oma liistude juurde

„Me ei saa ju rääkida, et Eestis on vähe apteeke. Euroopas on keskmiselt üks apteek 5000 inimese peale, aga Eestis on see suhtarv 2500 inimese kohta,“ ei mõistnud Apteekrite Liidu esinaine Kai Kimmel konkurentsiameti muret. Konkurentsiameti initsiatiivil tekkis kaupluste ravimimüügi seadustamise idee, sest nende hinnangul pole rohud Eestis piisavalt kättesaadavad.

Kimmeli sõnul võivad maakohtades väikesed apteegid üldse ära kaduda, kui toidupoed ravimitega kauplevad. Kimmel lausus, et konkurentsiamet võiks mõelda pigem, kuidas apteekide võrku arendada. „Esmalt oleks vaja apteegid ära kaardistada ja seejärel vaadata, kus üldse ravimite hankimine muret valmistab,“ lausus Kimmel.

Ka väidetava hinnalanguse osas on Kimmel kriitiline. Väiksemad kauplused ei saaks tema sõnul otse tootjalt ravimeid tellida, sest neid ei tohi posti teel kohale toimetada. Pisemad poed ostaksid endiselt ravimeid hulgimüüjalt, mistõttu jääks hulgimüüja juurdehindlus ikkagi lõpphinna sisse.

Apteekides tehakse keskeltläbi 15 protsenti juurdehindlust. „Ma ei usu, et pood oleks nõus juurdehindlust vähendama, sest sel juhul poleks enam mõtet müüa,“ ütles Kimmel. Kimmeli sõnul määrab ravimi tegeliku hinna ikkagi eelkõige tootja, mistõttu ei tundu talle jutt väidetavatest madalatest rohuhindadest tõenäoline.

„Eesti vabariigi algusaegadel oli meil 250 apteeki, praegu aga ligi 500. Ei saaks öelda, et ravimite hinnad oleksid selle tõttu langenud. Pigem on need ju kasvanud,“ tõi Kimmel näite, miks konkurentsi tingimustes ei pruugi apteegikaubad odavneda.

Kimmeli ütlemist mööda pole ravimit, mis ei kujutaks tervisele ohtu. Coldrex ja Sudafed sisaldavad ergutavaid toimeaineid, millel on tugev mõju närvisüsteemile. Sudafedi pidid kasutama ka narkomaanid mõnutunde saamiseks. „Mina keelaks üldse nende müügi,“ lausus Kimmel. Apteekrite Liidu esinaise sõnul seaks seadusmuudatus ohtu paljude inimeste tervise, sest ravimiäriga hakkaksid tegelema kauplejad, kes ei jaga farmaatsiast ööd ega mütsi.