Välisesindus sihtriigis on kindlasti üks täiendav võimalus, kust infot saada, ning seda peaksid eksportijad ära kasutama, sõnas Ukrainas tegutsev ettevõtja Hillar Teder.
„Ma arvan, et miks mitte meie välisesindustelt abi küsida, see võiks olla tavaline. Kuid, et midagi müüa, peab ettevõtja endale ise turu selgeks tegema,“ rääkis Teder. „Kui aga sihtriigis on kompetentne inimene, kelle käest nõu küsida, siis ma arvan, et see võiks ettevõtja esimene käik olla,“ soovitas ta.
„Meie ei ekspordi, vaid töötame Ukraina turul, kuid mõnikord me ikka küsime suursaadikult mõne asja kohta või saame kokku ja peame nõu. Küsime nõu kohalike kommete ja poliitika kohta ning uurime, kuhu see riik liigub – esinduses on sellist infot ikkagi palju,“ lausus ettevõtja.
Teder märkis, et Ukraina saatkonnaga suhtleb ta umbes korra kuus. „Mõnikord nad oskavad aidata, mõnikord mitte. Välisesindus on kindlasti üks täiendav võimalus, kust infot saada, ning esindused on suhteliselt objektiivsed.“
„Kuid samas on esindustes ikkagi ametnikud, nad oskavad infot anda poliitilise olukorra kohta, kuid äri ja äriliste otsuste kohta nad väga palju öelda ei oska. Kuid abiks on ikka,“ ütles Teder. Tema sõnul on see maailmas tavaline, et suuremad ettevõtjad käivad saatkonnast läbi. „Eks sedasi raasukese haaval korjatakse teadmisi.“
Ettevõtja hinnangul ei maksa välisesinduste abi üle hinnata. „Iga ettevõtja peab ise oma riske hindama ja leidma kanalid. Üldisemates küsimustes, nagu näiteks toll, on saatkonnad aktiivsed või aidatakse eksportijaid küsimustes, kus teadmised on erinevalt tõlgendatavad. Välisesinduste abi pole personaalne, vaid üldine, ja kõikide ettevõtjate jaoks riikidevahelistes kaubandussuhetes,“ sõnas Teder.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.