Möödunud aastal avastas tarbijakaitseamet, et kolmandikul juhtudest olid hinnad müügisaalis ja kassas erinevad. Vale hinna eest tehtud keskmine trahv oli 33 eurot.
Tarbijakaitseamet tegi kontrolloste 97 kaupluses. Hinnad ei ühtinud 33 poeskäigul ehk 34 protsendil juhtudest.
Kauplused väidavad, et tegu on inimlike eksitustega. „See oli kauba väljapanija tähelepanematus,“ ütles Tõrva Tarbjate Ühistu juht Ilona Leetma.
„Selliseid vigu juhtub tihtipeale, sest kui kaupluses on kümneid tuhandeid tooteid, on selge, et me muudame seal ühel päeval saja või kahesaja toote hinda, võib selline näpukas alati juhtuda,“ ütles Maxima suhtekorraldaja Erki Erilaid.
Keskmiselt 33 euro suurust trahvi ei pea maksma kaubanduskett, vaid töötaja. Tavaliselt kaupluse juhataja või teenindaja.
Kas trahvid on makstud, sellele Leetma ja Erilaid kinnitada ei oska. „Usun küll, et on makstud. Rohkem pole see jutuks tulnud,“ ütleb Leetma.
Erilaid aga ei näe võimalust, et selliseid „näpukaid“ tulevikus sisse ei tuleks. „Nii kaua, kui pole elektroonilist süsteemi, see asi juhtub. Elektroonilised hinnasildid tulevad, aga need on kallid. Siis tuleks võtta see raha kliendilt,“ ütleb Erilaid. Leetma lisas, et nad on töötajatele hinnateemat selgitanud.
Tarbijakaitseamet sõnas, et jätkab tulevikus selliste aktsioonide läbiviimist ja probleemile tähelepanu suunamist avalikkuse vahendusel. „Siinkohal tuleb aga ka tarbijaid üles kutsuda sellistest anomaaliatest kohe ettevõtteid teavitama ja sellekohaste signaalidega teavitada ka tarbijakaitseametit,“ soovitas tarbijakaitseamet.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.