Arvamus: Kaubandusketid on  robotlik masinavärk

Inimene olemise tähtsaim tunnus on valikuvabadus. Kuni aga valida on vaid Selveri, Prisma, Rimi jts vahel, kes kõik müüvad ühte ja sedasama kaupa, siis on asi vabadusest kaugel. Ketikaupmehed teavad, et inimene ostab seda, mis tundub soodsam. Kui tootjal või hankijal pole võimalik reklaami abil tervele ilmale selgeks teha toote või kaubamärgi väärtust, siis müüakse seda odavalt või ei müüda üldse. Seetõttu pääsevad ketikauplustes löögile üksnes vähesed suurtootjad ja ketikaupluste endi tootemärgid, mis tavaliselt võtavad enda alla kaubanduspinna parima osa.

Suured ketikauplused välistavad kaupmeeste olemasolu. Pean silmas kaupluse peremeest, kes otsustab, kuidas poes asjad käivad, kellel on vastav haridus ja väärtustepagas, oskus ja tahe inimestega suhelda. Kauplusekette aga juhivad bürokraadid, kes inimliku atmosfääri loomisest midagi ei tea. Olnud üheksakümnendate alguses Soomes kaupmehe õpipoisiks, nägin kaupmehe pühendumust. Kui kliendil tekkis kahtlus, et ta lihaviilakad, mis ta paar päeva tagasi ostis, pole värsked, saatis kaupmees uue kauba ja veel hulga head-paremat kliendile taksoga koju, mis asus kauplusest 30 km kaugusel, ega palunud halvaksläinud toodet tagasi. Ta tänas ja kiitis klienti, et ta oli tähelepanelik.

Kaubanduse ketistumisele saaks piiri panna maksupoliitika abil, tõstes makse ketikaubandusettevõtetel ning vähendades neil, kes kettidesse ei kuulu. See on lihtne ja tõhus viis hakata uuesti kujundama kaupmeeste kultuuri.

Ehk tekiksid niimoodi uuesti armsad külapoed, kus perenaine ise saia küpsetab. Väike- ja keskmine tootja saaksid kergemini toodangut müüa. Sünniks inimlik klienditeenindus, kus kaupmees tunneb klienti ning teeb kõik, et ta tema poodi uuesti tagasi tuleks. Kaupmehel tekib võimalus müüki võtta talutooteid, koduseid õunu aiapidaja käest jne. Praegu peab pisike pood võitlema suurtesse süsteemidesse kuuluvate kauplustega, millesse suudetakse kaupa müüa alla selle tegeliku hinna, ja vaheltkasu pistav taskusse bürokraadivägi ja rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Peale valikuvabaduse ja kliendisõbralikkuse tähendaks kohalikele tootjatele ja kaupmeestele eelise andmine inimlikumat keskkkonda.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi raames