Analüütik: jaekaubandus on uue aasta kasvuvedur 

Järgneb Arumäe analüüs:

Üsna väheüllatavalt, jätkasid jaekaubanduse müügimahud ka augustis juba veidi igavust tekitavalt stabiilset kasvu (7%). Aasta lõpupoole võivad need kasvunumbrid veidi väiksemaks vajuda. Seda siiski vaid ajutiselt.

Juba järgmise aasta osas võib jaekaubandust näha ühe majanduse põhilise kasvuvedurina ning selle tugevusest oleneb suuresti järgmise aasta majanduskasv. Järgmisel aastal langeb ehitussektor oma praegusest kasvuveduri rollist välja ning jaekaubandus on kõige tõenäolisem, mis selle üle võtta saab. Tingimused jaekaubanduse kasvu jätkumiseks on iseenesest suhteliselt soodsad – kasvavad palgad, vähenev tööpuudus ning inimeste sissetulekuid suurendav keskvalitsuse eelarvepoliitika, muuhulgas ka järgmisel aastal vähenev töötuskindlustuse maksu määr, mis palku suurendab. 

Tarbimisele on siiani kindlasti positiivselt mõjunud see, et eelnevatel kuudel on hinnatõus veidi pidurdunud. Paraku ei ootaks ma sama soodsaid arenguid hindade osas aasta lõpu poole. Toiduainete hinnad on maailmaturul tõusnud ning hakkavad mõjutama ka siinset hinnatõusu. Kuigi seda hinnatõusu võib veidi pehmendada erakordselt hea saagikus kohalikul turul käesoleval aastal. Nii et jaekaubanduse kõrval on käesolev aasta erakordselt tulukas ka kohalikele põllumeestele, kes maailmaturu hinnatõusust tugevalt profiiti lõigata saavad.  

Liigselt suuri jaekaubanduse kasvunumbreid aga järgmiselt aastalt oodata ei maksa, sest aasta alguses tabab tarbijaid uus hinnašokk – elektrihindade tõus rohkem kui poole võrra. Kuigi enamusel tarbijatest ei ole kulud elektrile kuigi suure osakaaluga tarbimisest ega sissetulekutest ning kogumõjuna ei peaks see liiga suurt mõju omama. Teise ringi mõjud on aga märksa suuremad, kui elektri hinna tõus ülejäänud kaupadesse edasi kandub. Kokkuvõttes võib järgmise aasta hinnatõus tulla märksa suurem seni prognoositust ning tarbijate kindlustundele sellised asjad üsna kindlasti hästi ei mõju, rääkimata reaalsest palgatõusust, millest suurema osa kiirem hinnatõus ära sööb. 

Tarbijate usaldus on viimasel neljal kuul küll veidi alanenud, kuid aasta algusest saadik siiski märgatavalt kõrgem. Kuna eurokriis kestab edasi ning on oodata edasisi abipakette teistele riikidele, siis ega see ka Eesti tarbijate kindlustunnet kuigi palju suureneda ei lase, vaatamata sellele, et iseenda rahaline olukord paraneb. Praegu on tarbijate kindlustunne üsna oma ajaloolise keskmise taseme juures, mida võiks tõlgendada kui mõõdukat ratsionalismi.

Ehk siis - tarbitakse, kuid seda mõõduka säästmisega käsikäes ning ettevaatlikkusega tuleviku suhtes.