Tänavu oktoobris andsid pangad ja krediidiasutused Eesti kaubandusettevõtetele rekordmahus lühiajalisi laene.
Oktoobrikuu jooksul kaubandusettevõtetele antud laenude ja liisingute käive oli 271 miljonit eurot. Üle 200 miljoni euro olid kaubandusettevõtetele antud lühiajalised laenud ka buumiajal ehk aprillis, mais ja septembris 2008 vastavalt 204, 202 ja 235 mln eurot. Seejärel jäid laenude ja liisingute kuukäibed mitmeks aastaks alla 200 miljoni euro piiri ning ületasid selle taseme taas 2011. aasta novembris näidates sealt edasi valdavalt kasvu. Rekordtase saavutati tänavu oktoobris 271 miljoni euro suuruse lühiajaliste laenude kuukäibega.
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask kommenteeris kaubandus.ee uudisveebile, et kaubandusettevõtete suhteliselt kõrge laenuaktiivsus on üsna heas kooskõlas jaekaubanduse müügimahu kasvuga, mis on seni püsinud küllaltki stabiilne. "Kaubanduse finantseerimine on valdavalt lühiajalise iseloomuga. Kaubandusettevõtetele antud lühiajalised laenud moodustavad poole kogu ettevõtete sektorile antud lühiajalistest laenudest," täpsustas Kask.
Statistikast tuleb välja, et enim kasutavad kaubandusettevõtted lühiajalisi laene kaupade soetamiseks, arvelduskrediidiks ja kaubanduse finantseerimiseks.
Küsimusele, miks viimase viie aasta rekordkäive lühiajaliste laenude andmise ja võtmise osas langes just oktoobrisse, märkis Kask, et siin mängib olulist rolli jõulumüügiks valmistumine ehk suurendatakse kaubavarusid aasta lõpus.
Täpsustuseks siis, et lühiajalised on bilansis need laenud, mis tuleb aasta jooksul tagasi maksta või pikendada.
Vaadake viie aasta (2008-2012) kuupõhist kaubandusettevõtetele antud lühiajaliste ja pikaajaliste laenude ülevaadet "Lisatud failide" alt paremal.
Seotud lood
Kaubamaja nõukogu esimees Jüri Käo kommenteeris, miks kaubandusettevõtted võtavad lühiajalisi laene.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.