Euroopa Liit lihtustab pakisaatmist

Rahvusvahelist e-kaubandust kasutab umbes veerand Euroopa Liidu ettevõtetest, kuid üle 57% Euroopa jaeettevõtetest peab seda probleemseks. Eestis on korduvalt nurisetud selle üle, et mitu internetiäri ei müü oma kaupu Eestisse, samuti on saatmistasu Eestisse sageli väga kõrge.

Euroopa Liidus ei olda rahul kohalike ühisturgude ja e-kaubandustega, sest reeglid ja tavad on riigiti liiga erinevad, seetõttu ei müüda ka ELi riikide vahel kaupu ühesugustel tingimustel.

Ootavad ettepanekuid

Kas on tekkinud vajadus uue universaalteenuse kohustuse järele, et parandada pakkide kättetoimetamise teenuse kättesaadavust, taskukohasust ja kvaliteeti? Milliste toimingute puhul oleksid hinnapiirangud õigus­tatud? Millistes turusegmentides või millistel turgudel oleks vaja konkurentsi suurendada? Kas logistikaettevõtjatele loodud logistikaplatvormid saaksid aidata paremini täita e-jaemüüjate vajadusi?

Need on vaid mõned küsimused, mida tõstatab Euroopa Komisjoni roheline raamat “ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg”.

Euroopa Komisjoni siseturu peadirektoraadi õigusekspert Kristin Hentschel tõi ümarlaual välja, et 2010. aastal oli ELi veebikaubanduse maht 3780 miljardit eurot, erinedes vaid 3,5 protsenti kogu kaubanduse mahust. Civic Consultingu uurin­gu kohaselt võiks e-kaubanduse maht olla 15 protsenti kogu kaubanduse mahust.

Klient ootab selgust

Õigusekspert Hentschel märkis, et suured e-poed, näiteks Amazon, suudavad tänu suurele kaubandusmahule hõlpsasti vedajatelt häid tingimusi välja rääkida, kuid keskmise suurusega ja eriti väiksemad ettevõtted võivad sellega hätta jääda ja seetõttu on pakivedu kohati kallis.

“Algatuse eesmärk on ühtlustada rahvusvahelist pakivedu, et ergutada e-kaubandust,” selgitas Hentschel, kelle sõnul on pakiveoteenuse suurimad puudused selle hind ja läbipaistmatus. Kliendid ootavad selgemaid üleeuroopalisi kättetoimetamise lahendusi ja kauba tagastamissüsteemi.

Hentscheli sõnul arutletakse nii uute IT-lahenduste, konkurentsi ergutamise kui ka posti üldteenuse põhimõtete avardamise üle.

“Ühtsed IT-lahendused, süsteemid, ribakoodid on kõik kaalumise all, et süsteem oleks võimalikult efektiivne ja läbipaistev,” lisas Hentschel.

Ühtsem ja taskukohasem igapäevane pakiteenus aitaks ka väiksematel riikidel pakiveomahtusid kasvatada. Kuigi paljud vedajad väidavad, et osa riikide mahud on liiga väikesed, tasub Hentscheli sõnul panustada just e-kaubandusse, sest nende turgude ostjad otsivad soodsaid võimalusi küpsematelt turgudelt.

Praeguste ELi turul tegutsevate kullerite kõrval on ruumi ka uutele tegijatele, kinnitas Hentschel.

“See aitaks ka praegustel tegijatel kulusid kärpida ja uusi lahendusi välja töötada,” nägi ta konkurentsis positiivset mõju.

Hentschel oli pisut üllatunud, nähes e-riigina reklaamitava Eesti e-kaubanduse mahte.

“E-kauplusi on vaid 11 protsenti kauplejatest ja vaid kuus protsenti e-poodidest kaupleb rahvusvaheliselt,” tõi ta välja Euroopa keskmisest madalamad numbrid.

Seevastu Euroopas kasutab veebi müügikanalina keskmiselt 53 protsenti poodidest ja 18 protsenti kauplustest kaupleb rahvusvaheliselt. 

Konkurents juba tihe

DPD Eesti ASi tegevjuht Tarmo Tael tõdes, et Euroopa turg on võrdlemisi välja kujunenud.

“Euroopa juhtivate kullerettevõtete vahel, nagu DPD, UPS, DHL, TNT, on tihe konkurents. Uutele tulijatele on alati turul ruumi, aga väljakutse on arvestatav,” lisas ta.

Eesti Posti logistikadivisjoni juhi Ansi Arumeele sõnul on konkurents pakiveoturul vägagi tihe.

“Uued tegijad, kes tahavad kullerteenuste turule siseneda ainuüksi madala hinna poliitikaga, ei ole jätkusuutlikud. Kullerteenuse omakulud on kõrged ja kasumimarginaal suhteliselt õhuke,” lisas ta.

Taela sõnul on kullerteenuse hind riikidevahelises e-kaubanduses kahtlemata oluline kriteerium, aga vahest veelgi tähtsamad on tarbijaõigused Euroopa­ Liidus: näiteks isikuandmete kaitstus, kaupade lihtne tagastusvõimalus ja garantiitingimused. “Sama oluline on ka e-poodide tuntus ja usaldusväärsus, e-poe keelevalikud ning võime kaupa kiiresti teele panna,” lisas Tael.

Segased hinnad

TNT Eesti müügi- ja turundusjuht Andrus Liivandi nõustus, et turul on hinnad kohati segased.

“TNT Eesti klientidel hinnaselgusega probleeme olla ei tohiks, hoiame hinnakirjad nii selged ja läbipaistvad kui vähegi võimalik,” ütles Liivandi.

Tael nägi turul ruumi ka rakendusele, mis võrdleks erinevate vedajate hindu. “Aga siin tuleks hinna kõrval ära tuua ka teenuse sisu võrdlus,” lisas ta. “Kullerteenuse hinnakujunemist mõjutavad ennekõike vahemaa, kogus, saadetise suurus ja kaal ning kütuse hind. Rahvusvahelises e-kaubanduses on maismaa kullerteenus üks soodsamaid lahendusi kaupade kättetoimetamiseks,” märkis Tael.

Eesti Posti eelisena tõi Arumeel välja kütuse lisatasu puudumise, seega puudavad varjatud või ootamatud hinnalisad, mis arve saamisel üllatada võivad.

Arumeele hinnangul on täiesti läbipaistvat ja lõplikku süsteemi keeruline luua: transpordiettevõtetel on erinevad lisateenused, mis võivad teatud kaupade puhul olla kohustuslikud, samuti on erinevad kütuse lisatasumäärad, mis muutuvad iga kuu.

Kullerteenus on olemuselt kõrge kulubaasiga teenus – suure osa hinnast määravad kütuse hind ja tööjõukulu. Kullerteenus jääbki Arumeele sõnul premium-teenuseks neile ostjatele, kes eelistavad  tellimuste kiiret kojutoimetamist. “Mugava ja soodsa alternatiivina saab kasutada pakiautomaati, mis ühtlasi annab kliendile täieliku vabaduse, millal ta paki kätte saab,” märkis ta.

 

Kommentaar: Teisest riigist kaupa tellides peaks tarbija esmalt veenduma müüja usaldusväärsuses

Kristina Vaksmaa, tarbijakaitseameti ELi tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Kõige rohkem valmistab teisest riigist interneti kaudu ostetud kaupade puhul probleeme asjaolu, et kaup ei jõua tarbijani või ei vasta tellitule.

Ei saa järeldada, et probleem on side- või kullerteenuse kvaliteedis, pigem on küsimus kaupleja kohustuste täitmata jätmises.

On ka kaebusi postside teenuse kvaliteedi pärast, näiteks kui teise riigi kaupleja saadetud pakk on saanud kahjustada ning ei ole selge, kes vastutab – sageli on asjaga seotud mitu kullerfirmat.

Praegu ei näe me rahvusvahelises pakiveos vajadust oluliste muudatuste järele. Eelkõige saaks rahvusvahelisi oste turvalisemaks muuta, tõstes tarbija teadlikkust: näiteks enne teisest riigist kauba tellimist tuleks veenduda kaupleja usaldusväärsuses.

Statistika: Amet igas liikmesriigis

Tarbijakaitseamet sai 2012. aastal 1511 internetikaubandust puudutavat kirjalikku pöördumist. Peamiselt olid kaebused seotud kauba mitte kohalejõudmise või kehva kvaliteediga.

Otsest sekkumist vajas 2012. aastal 195 e-kaubandusega seotud juhtumit.

Igas liikmesriigis tegutseb sarnane tarbijakaitsekeskus, moodustades võrgustiku European Consumer Centres Network. ECC-võrgustiku kõige probleemsem valdkond ongi e-kaubandus.

2012. aastal saadi kogu Euroopas lahendamist vajavaid rahvusvahelisi tarbijakaebusi 32 000, millest üle 60% puudutas e-tehinguid.

Tasub teada

E-kaubandus 2010. aastal

9% Euroopa Liidu elanikest ostis teise riigi e-poest

36% ostis oma riigi e-poest

18% ELi e-kauplejaist müüb rahvusvaheliselt

53% ELi jaekauplejaist kasutab veebi müügikanalina

57% kaupmeestest näeb rahvusvahelises pakiveos takistust

46,7% tarbijatele valmistab muret rahvusvaheline pakivedu

21% eestlasi on e-poest­ ostnud

10% eestlasi on ostnud rahvusvahelisest e-poest

11% Eesti poode müüb veebis, neist 6% rahvusvaheliselt