Prisma Peremarket on sõlminud lepingu uue kahe korruselise kaupluse rajamiseks Tallinna kesklinna, mis plaanitakse avada 2016. aasta esimeses pooles.
„Tegemist saab olema kauplusega, mis pakub tugevat hinnakonkurentsi nii kesklinna toidupoodidele kui ka Kaubamajale, läbi laia kaubavaliku ja märkimisväärselt soodsama hinnataseme,“ sõnas Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen.
Avatava kaupluse üldpinnaks on planeeritud 16 000 m² ning kauplus tuleb läbi kahe korruse ja lisaks rajatakse hoonesse ka bussiterminal.
Kaupluse esialgne avamisaeg on planeeritud 2016. aasta esimesse poolde.
Prisma Peremarket on Eesti ainus suur jaekett, kes pole oma tegevuse ajal maksnud dividende Eestist väljapoole, vaid investeerinud varasemate aastate kasumi oma tegevuse arendamisse Eestis.
Prisma on Põhjamaade juurtega SOK-le kuuluv kaubanduskett, mis tegutseb Soome, Eesti, Läti. Leedu ja Venemaa turgudel. Prisma Peremarket annab Eestis tööd enam kui 1200le inimesele.
Eestis tegutsevad SOK tütarettevõtetena AS Prisma Peremarket ja AS Sokotel, mis tegutseb Sokos Hotel Viru kaubamärgi all.
Seotud lood
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul jahivad ka nemad Tallinna kesklinnas uue poe rajamiseks pinda, sest kesklinn on olnudki tükk aega liiga tühi toidukauplustest.
Konsultatsioonifirma Colliers Internationali partneri Margus Tinno sõnul on Tallinna kesklinn seni esmatarbekaupluste osas ilmselgelt nö vaeslapse osas, võrreldes ülejäänud linnaga.
Abc Supermarketsi juhatuse liikme Ain Taube sõnul ei mõjuta nende tegevust see, et Prisma Peremarket rajab Tallinna kesklinna uut poodi, pigem saab suurema löögi Rimi.
Rimi Eesti Food ASi teatel on Talllinna kesklinnas juba praegu palju poode ning efektiivust silmas pidades on sinna mõistlik rajada supermarketeid.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.