Kaubanduspindade turgu iseloomustab koondumine

Hajusalt üle linna paiknevate (esmatarbe)kaupluste roll on pigem sekundaarne ning mitmetele Euroopa pealinnadele iseloomulik kaubandustänav meil puudub, lisas ta.

Eestis tervikuna on kaubanduspinda ligikaudu 0,3 – 0,4 m2 elaniku kohta, Tallinnat vaadeldes küündib kaubanduspindade hulk erinevatel hinnangutel 1 – 2 m2-ni elaniku kohta.

"Euroopa kontekstis on need kõrged näitajad, põhjamaadega võrreldes oleme pigem keskmiste seas," ütles Trubetskoi. "Kaubanduspindade koguhulga kohta Eestis täpne statistika puudub. Kaubanduskeskuste kohta omame küllaltki head ülevaadet, kuid teisejärguliste kaubanduspindade (elamute ja ärihoonete soklikorrustel paiknevad kauplused, eraldiseisvad väiksemad poekesed) osas võib teave olla kohati lünklik."

Trubetskoi sõnul on kaubanduspindade turg ärikinnisvara kontekstis büroopindade kõrval aktiivseimaks sektoriks. Eelmisel aastal valmisid mitmed uued kaubanduspinnad: Mustika kaubanduskeskuse laiendus, renoveeritud kaubanduspinnad endises Postimajas, uued Rimi ja Selveri hüpermarketid.

Kokku valmis Harjumaal eelmise aasta jooksul juba olemas hoonete laiendustena umbes 170 000 m2 uut kaubanduspinda ning ligi 30 000 m2 ulatuses uusi hooneid.

"Möödunud aastal väljastatud ehituslubade infole tuginedes prognoosime selleks aastaks sarnaseid näitajaid nii uusehitiste kui laienduste osas. Suurima valmiva objektina väärib mainimist Ülemiste kaubanduskeskuse juurdeehitus," ütles Trubetskoi.

Tema sõnul võib veidi kaugemasse tulevikku vaadates kaubanduskeskuste laiendusi ja uute keskuste ehitamist oodata nii linna sees kui lähiümbruses. "Laienemist planeerib Kristiine kaubanduskeskus, senine 2-korruseline kauplus soovitakse muuta 4-korruseliseks. Veebruari alguseni oli kavandamisfaasis Panorama City kaubanduskeskuse ehitus Lasnamäe veerele, kuid tänaseks projekti arendus peatatud," märkis ta.

Ooteseisundis on ka kaks suuremat projekti linnalähedaste magistraalteede ääres. Tallinna ringtee ja Jüri aleviku lähedale on kavandatud Tallinna Kaubanduspargi (endise nimega Ameerikanurga äripargi) ehitus ning Pärnu maanteele kerkiva TOPI viadukti lähedale Gate Tallinna äripargi rajamine. Mõlema puhul näevad planeeringud ette mitmekümne hektari suurusel maa-alal laiuva äripindadest ning tootmis- ja logistikakeskustest koosnevate komplekside ehitust.

"Uute objektide turuletuleku tõttu lasub kõigil kaubanduskeskustel surve parandada teenuseid ja tõsta atraktiivsust. Seda eesmärki täidab sagedasti siseviimistluse ja ruumiplaneeringu uuendamine ning üürnike valimine ja koondamine kaubagruppide järgi," kommenteeris Trubetskoi.