Rimi ketis vajavad sagedamini välja vahetamist purunenud letiklaasid, külmikute uksed, ostukorvid ja n-ö kaduma läinud ostukärud, rääkis Rimi Eesti Food AS kommunikatsioonijuht Katrin Bats.
Rimi, mille alla kuuluvad Rimi ja Säästumarketi kauplused üle Eesti, ei ole tähele pannud, et kõige tihemini kuluks või puruneks just pisifurnituur ja hinnasildid. „Hinnasiltide puhul tekib vajadus neid uuendada pigem siis, kui soovime nende disaini muuta. Purunemine ei ole neil probleemiks.“ Kärupargi uuendamist nimetab Bats kõige kulukamaks, mida tuleb peamiselt teha põhjusel, et kärud lähevad kaduma. „Samuti tuleb aeg ajalt vahetada välja purunenud letiklaasid või külmikute uksed. Suhteliselt kiirelt muutuvad kasutuskõlbmatuks ostukorvid ning umbes kahe aasta jooksul vahetatakse pea kõigis kauplustes välja kogu korvide valik.“ Rimi kaupluste ja Säästumarketite inventar tellitakse üldjuhul samalt tootjalt ning mõlemal ketipoel esinevad sarnased probleemid ning ka inventari väljavahetamise sagedus on üks.
Inventari kulumine ja uuendamine aegajalt, on Rimi kommunikatsioonijuhi sõnul loomulik. „Oleme katsetanud ja muutnud ostukärud teatud piirkondades tasuliseks, et need kaduma ei läheks. Ka see pole paraku tulemust andnud.“ Batsi sõnul oleks igal ettevõtjal hea meel, kui tema varaga käiks nii töötaja kui klient ümber nagu oleks see tema enda oma. Kuigi tegemist pole küll otseselt kaupluse inventariga, puutub Rimi kokku ka kaupluse seintele tehtud grafity’te puhastamisega, tihti tuleb ette, et vahetamist vajavad ukselukud, aknaklaasid ja isegi kaupluste uksed.
Kauplustele sisustus- ja eksponeerimislahendusi pakkuva Meediagrupi OÜ müügispetsialist Robert Schmidti sõnul on keeruline välja tuua kindlaid tooteid, mis kõige enam purunevad või kuluvad. „Loogiline oleks, et kõige enam kuluvad tooted, mida kõige rohkem kasutatakse. Näiteks hinnaribad ja pisifurnituur, kus hinnasilte vahetatakse.“ Palju sõltub ka sellest, kuidas toodetesse suhtutakse. „Kui saalitöötajad suhtuvad toodetesse ükskõikselt ja jõuliselt, võib see põhjustada investari kiire kulumise või purunemise.“ Sellele vaatamata tuleb arvestada, et aja jooksul tooted amortiseeruvad ja vajavad välja vahetamist.
Eestit iseloomustab trend, et kaupa müüakse riiulil või konksu otsas. See näib küll kõige lihtsam ja odavam variant, kuid nõuab lõppkokkuvõttes suuremat ajakulu ja tööd, kuna tooted kipuvad riiulitel segamini minema. Schmidti sõnul peaks toodete väljapanek olema selline, et ka pärast toote riiulilt võtmist, jääks see korrektseks ning tooted ise nähtavale kohale. Tänu sellele seisaksid riiulid ka pikemat aega korras. Meediagrupi müügispetsialisti märkis, et üha enam kasutatakse kauplustes lükand-tõuke süsteeme ning riiulite vahejagajad.
Lükand- või tõukesüsteemil põhinevad ning saalitöötajaid kauba väljapanekul abistavad tooted on Facer ja Next. „Faceri eesmärgiks on säästa töötaja aega ja töökoormust ning müüa rohkem.“ Faceriga on kerge korrastada suuri kaupa täis riiuleid, näiteks tõmmata pudelite rivi riiuli esiserva, et külastaja ei peaks seda riiuli sügvustest otsima. Samuti näevad sirged, ühtlaselt kaubaga täidetud riiulid esinduslikumad välja. Nexti tööpõhimõte seisneb lükandsüsteemil. „Kui klient võtab kauba riiulilt, ei jää sinna tühja kohta, vaid süsteem liigutab tooterivi riiuli esiserva.“
Kolmanda tootena nimetas Schmidt dosaatorit – lihtsalt ja mugavalt kasutatav mahuti, kus kauplused hoiavad näiteks pähkleid, ube, kohviube või maiuseid. „Dosaatorid võimaldavad tarbijal katsetada uusi tooteid ilma, et peaksid neid ostma terve paki.“ Schmidti sõnul on vaid aja küsimus, mil ka Eesti väikesed ja suured ettevõtted hakkavad töötajate aega rohkem väärtustama. Praegu kulub sellest suur osa just riiulite korrastamisele. Korras riiulid aga hoiavad kokku ka kliendi aega ning loob meeldiva ostuelamuse.
Rimi kommunikatsioonijuhi sõnul on Eestis uueks trendiks kujunemas plastikust ostukärud. Rimi ja Säästumarketi kauplustes hetkel veel plastikust kärusid pole, kuid Batsi sõnul pakuvad neid juba kõik tootjad. Teine kaupluse inventari trend puudutab külmaseadmete väljavahetamist loodust säästvamate vastu. „Praegu kasutatavad külmained vahetatakse osoonikihti mitte lõhkuva CO2-e baasil valminud külmaine vastu.“ Sel teemal saad rohkem teada, kui loed kaubandus.ee-s ilmunud artiklit
siit!Seotud lood
90% Eestis kasutuses olevatest kaupluste külmasüsteemidest kasutavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille GWP määr on 3920. Tuleval aastal peavad kõik sellised seadmed Keskkonnaministeeriumi alluvuses asuvas FOKA digitaalses registris arvele saama ning alates 2020. aastast ei tohi enam müüa seadmeid, mille külmaaine GWP määr on üle 2500.