Ära lase vargal oma kaubaga minema jalutada

Ilmselt kõige odavam meetod ja võimalik, et ka üks kasulikumaid, on õpetada kaupluse töötajatele võimalikke vargaid märkama ja n-ö kauba kadumisest hoolima. „Kauplusesse sisenenud isikutega silmside loomine ning nende kõnetamine on selgeks märgiks, et külastajat on märgatud ning tema vastu tuntakse huvi,“ rääkis G4S Eesti valvedivisjoni teenistusjuht Kaido Kalamets. Tema sõnul vähendab isiklik kontakt riski, et vargusplaaniga inimene maksmata kaubaga ka väljub.

Topsec Turvateenused OÜ juhatuse liikme ja tegevjuhi Tannar Tiitsari sõnul tulevad turvasüsteemid kaupluse personali tähelepanelikkuse järel teisel kohal. „Sealt edasi tulevad kaubakaitsesüsteemid, passiivse või aktiivse meetmena videovalve erinevad lahendused suuremates ja mehitatud valve riskantsemates kauplustes.“ Ka USS Security Eesti ASi teenistusdirektor Marko Koka märkis, et suuremas kaupluses on personali umbes 10 inimest, turvatöötajaid aga üks. „Oma kaupluse töötajaid tasub koolitada. Rääkida lahti põhitõed, mis hetkel vargused toimuvad, mida selles olukorras teha.“ Oluline on ka varguste järelanalüüs.

Ajutistest lahendustest kasutatakse peamiselt mehitatud valvet või selle tavalisest suuremat arvu. Kui kaupluses püsivat turvatöötajat ei ole, võib ta palgata hooajaliselt. Olukorras, kus oodatakse tavapärasest kordades enam inimesi, tasub kaaluda olemasoleva(te)le turvatöötaja(te)le lisa palkamist. USS Security Eesti teenistusdirektori sõnul tuleb arvestada, et ajutise turvatöötaja palkamine võib püsivast kuni kaks korda enam maksta.

Kaubapaigustus – kallim asi kauplusetöötaja silma alla

Ka kaupa vastavalt paigutades saab turvalisust tõsta. Koka soovitab kaupluste juhtidel ja personalil panna tähele, mida just nende poes enim varastatakse, sest vargused erinevad nii linnaositi kui ka poeti. Samuti töötab turvafirmade esindajate sõnul hästi enim näpatava kauba paigutamine teenindaja silma alla. „Varas üritab alati kõige lihtsamat ja ohutumat lahendust leida. Mida pimedam nurk ja mida lähemal väljapääsule, seda lihtsam on varastada. Väga kalli kauba puhul on mõistlik kasutada vitriine, kappe või juhtmega kaubakaitse lahendust,“ sõnas Tiitsar. Kalamets soovitas hinnalise kauba asukohad katta videovalvega.

Eesti seadused ei luba kaubanduses erariides turvatöötajat kasutada. Mujal maailmas on selline praktika olemas. „Euroopa seadused selles osas erinevad ja shop detective käib alati erariides ning security guard vormis. Neist esimene tegeleb varguste avastamisega ja teine tagab objektil korda,“ selgitas Tiitsar. Koka märkis, et erariides turvatöötaja kasutamine annab tulemusi ainult hooajaliselt, sest vargad õpivad väga kiiresti. Ta usub, et kõige kasulikum on hoida kauplusel silm peal videojälgimisega, sest vaid nii on korraga täielik ülevaade kogu müügisaalist. Eestis võivad erariides olla vaid kaupluste videopildi jälgijad. „Populaarne on ka mitme kaupluse videopildi koondamine ühise jälgimise alla juhtimiskeskusesse,“ rääkis Koka. Tema sõnul suudab üks inimene hoomata maksimaalselt 40 kuni 50 videopilti.

Üks populaarsemaid kaupu, mida läbi aasta varastada armastatakse, on 0,5 kilogrammine kohvipakk. Seejuures mitte kõige kallim, vaid pigem keskmisesse hinnaklassi jääv, kuna seda on kergem edasi müüa. „Jõulude ajal varastatakse ka kosmeetikat, parfüüme, hambapastat, alkoholist näiteks konjakit ja likööre.“ Jõulusaginat kasutatakse tema sõnul tihti ära ka valerahaga maksmiseks. Tiitsar lisas, et varastele meeldivad ka kinkekarbid ja kommikarbid. Kalamets tõi välja hügieenitarbed ja kaaluga müüdavad toidukaubad.