AS G4S Eesti muutis rahakäitluse hinnastamise põhimõtted läbipaistvaks ning varasemast kergemini hoomatavaks. Lisaks saavad rahaveo kliendid võimaluse tutvuda hinnastamise mudeliga G4Si kodulehel.
Muudatused on kutsutud ellu kokkuleppe tulemusena G4Si ja Konkurentsiameti vahel, mille kohaselt võttis Eesti suurim rahaveoteenuse osutaja kasutusele hinnastamise maatriksi. Selles on hinda mõjutavateks teguriteks näiteks teenindatava rahasumma suurus ja kliendipunktide logistilised eripärad.
„Lühidalt öeldes, muudatuste tulemusena saab edaspidi iga rahaveost huvitatud klient meie kodulehel oleva hinnakirja alusel kalkuleerida talle kohalduva teenuse hinna,“ selgitas AS G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Peeter Torim. Ta lisas, et uute hindade kehtestamisel on püütud leida lahendus, mis oleks maksimaalselt objektiivne ja arvestaks klientide ootustega. „Kuigi muudatuse tulemusena saab hinnakujundus olema mõnevõrra vähem paindlik, peame Konkurentsiametiga koostöös sündinud otsust positiivseks, sest kliendi jaoks on maatriksipõhine hinnakujundus kahtlemata selgem ning kergemini võrreldav,“ lisas Torim.
Konkurentsiamet on lõpetanud kaks aastat kestnud järelevalvemenetluse G4Si sularahakäitlemise teenuse hinnakujunduse konkurentsiseadusele vastavuse uurimiseks. Menetluse käigus tegi G4S Konkurentsiametiga igakülgset koostööd, mille tulemusena jõuti kirjeldatud lahenduseni.
G4S on Eesti suurim sularahaveo- ja rahatöötluse ettevõte, kelle sularaha transportimis- ja töötlemisteenuseid kasutab üle 560 kaubandus-ja teenindusettevõtte. G4Si sularahadivisjonil on Eestis kolm Tallinnas, Tartus ja Jõhvis asuvat rahatöötluskeskust, kus töödeldakse kuus kokku ligi miljard eurot. Suurima, Tallinnas asuva, sularahakeskuse raha töötlemisvõimekus on kuni 7,5 tonni paberraha ning 65 tonni münte ööpäevas. Sularaha veo ja töötlemisega tegeleb G4Sis ligi 250 inimest.
Seotud lood
Swedbank kummutab koostöös G4S sularahadivisjoniga rahaveo müüte, ning annab ülevaate ühe kliendi kogemusest sularahaveo teenuse kasutamisest.
Loe, kui palju raha käideldakse Eesti suurimas sularahakeskusest, kas aastate jooksul on selle hulk suurenenud ning kui turvaline seal on.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.