Eile oli riigikogus teisele lugemisele eelnõu, millega koondatakse mitte-pankadest laenuandjad ja -vahendajad finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Eelnõu puudutab nii tarbijatele krediiti pakkuvate laenu-, liisingu- ja järelmaksuandjate tegevust kui ka kaupmehi, kes pakutavat krediiti vahendavad.
„Kui seadus vastu võetakse, peavad tarbijatele krediiti pakkuvad või vahendavad ettevõtted, kes soovivad oma tegevust jätkata, esitama enne 1. jaanuari 2016 finantsinspektsioonile taotluse tegevusloa saamiseks. Alates järgmise aasta 21. märtsist võivad nad tarbijale krediiti anda või vahendada vaid vastava tegevusloa olemasolul,“ selgitas Raidla Lejins ja Norcous advokaat Gerly Lõhmus.
Kaupmeestel, kes praegu ise järelmaksu või liisingut annavad, on Lõhmuse sõnul sellest tulenevalt kaks võimalust. Kas taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba või sõlmida vahendusleping mõne tegevusluba omava järelmaksu- või liisinguandjaga. „Kui kaupmees piirdub ühe konkreetse järelmaksu- või liisinguandja toodete vahendamisega, võib ta taotleda enda registreerimist agendina ning ei pea tegevusluba taotlema. Kui soovitakse aga pakkuda tarbijale valikuvõimalust ning vahendada mitme erineva pakkuja tooteid, võib tekkida vajadus taotleda krediidivahendaja tegevusluba,“ rääkis Lõhmus.
Need kaupmehed, kes on täna partnerlussuhetes mitme järelmaksu- või liisinguandjaga, kuid ei soovi vahendaja tegevusluba taotleda, peaksid läbi vaatama olemasolevad vahenduslepingud, et varakult hinnata, millist mõju omab uus seadus nende tegevusele. „Eelnõu kohaselt võib kaupmees ka edaspidi ilma tegevusloata teha krediidi andmisega seotud tehnilisi tegevusi. Näiteks võib liisinguandja anda automüüjale edasi oma kohustuse tuvastada liisinguvõtja isikusamasus. Samas jätab aga eelnõu ebaselgeks, millised muud tegevused võiksid kuuluda tehniliste tegevuste alla ning milliste tegevuste korral on kaupmees juba kohustatud registreerima end agendina või taotlema tegevusluba mitme krediidiandja toodete vahendamiseks,“ märkis Lõhmus.
Tasub teada:
- Uue tegevusloa saamise nõuded erinevad oluliselt praegu kehtivatest nõuetest finantseerimisasutuse tegevusloale, mida väljastab politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo.
- Näiteks tuleb uue tegevusloa saamiseks esitada ettevõtte äriplaan vähemalt kolme aasta kohta, samuti juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid ning andmed, mis kinnitavad, et ettevõtte juhtidel ja töötajatel on piisavad teadmised, oskused ja kogemus tarbijakrediidi valdkonnas tegutsemiseks.- On nõutav, et taotlejal oleks olemas nii audiitor kui ka siseaudiitor ning selge organisatsiooniline struktuur. Tegevusloa andmisel kontrollib finantsinspektsioon nii ettevõtte juhtide kui ka omanike tausta.- Laenuandjad ja -vahendajad, kes soovivad oma tegevust järgmisel aastal jätkata, peavad seega arvestama tegevusloa taotlemisega seonduvate kulude ning menetlustasudega. Lisaks on oluline edasise tegevuse planeerimises arvestada, et finantsinspektsiooni järelevalve all olevatel ettevõtetel on kohustus maksta ka sellega seonduvat iga-aastast järelevalvetasu. Laenuandjatele hakkavad kohalduma senisest oluliselt kõrgemad kapitalinõuded.- Lisaks tarbijatele krediiti pakkuvatele või vahendavatele ettevõtetele mõjutab kavandatav seadus ka tarbijaid. Tulenevalt sellest, et täiendavad nõuded tõstavad laenuandjate- ja pakkujate halduskoormust ning kulusid, peavad tarbijad arvestama riskiga, et need kulud hakkavad kajastuma toodete kõrgemas hinnas tarbija jaoks. Teisalt teenib uus seadus strateegilist eesmärki tõsta teenuse pakkujate tegevuse kvaliteeti ning kaitsta seeläbi tarbijate huve üldisemalt.
Autor: Äripäev .ee
Seotud lood
Eile riigikogus teisel lugemisel olnud seaduseelnõu, mis suurendab kontrolli kiirlaenufirmade üle, paneb kahvlisse ka väikesed järelmaksupakkujad.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.