Liviko ja jaeketid jäid Harju maakohtus süüdi

Harju maakohus otsustas tunnistada Liviko süüdi kvalifitseeritud kuriteo toimepanekus ning mõistis ettevõttele rahaliseks karistuseks 1 276 000 eurot ning aastase katseaja. Ettevõte peab kohe tasuma 270 000 eurot. Ülejäänut ei tule maksta, kui katseaja jooksul ei sooritata uut kuritegu.

AS Prisma Peremarketile mõistis kohus rahalise karistuse 1 156 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 115 600 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Rimi Eesti Food AS-ile mõistis kohus rahalise karistuse 3 584 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 358 400 eurot, ülejäänud summa tuleb tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Maxima Eesti OÜ-le  mõistis kohus rahalise karistuse 1 907 000 eurot, millest kohe 190 700 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Selver AS-ile mõistis kohus rahalise karistuse   2 956 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 295 600 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Kärt-Ragnar Kitsele mõistis kohus rahalise karistuse 210 päevamäära, s.o 29 400 eurot, millest tuleb kohe tasuda 2940 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Ivar Grossevile mõistis kohus rahalise karistuse  210 päevamäära, s.o  16 485 eurot,  millest tuleb kohe tasuda 1648,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Rando Galinile mõistis kohus rahalise karistuse 180 päevamäära, s.o 10 206 eurot, millest tuleb kohe tasuda 1020 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Hallar Rängale mõistis kohus rahalise karistuse 180 päevamäära, s.o 9540 eurot, millest tuleb kohe tasuda 954 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Tiiu Valgule mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 27 135 eurot, millest tuleb kohe tasuda 2713,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Vaido Padumäele mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 11 100 eurot, millest tuleb kohe tasuda 1110 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Marko Krusbergile mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 2655 eurot, millest tuleb kohe tasuda 265,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Robert Sibulale mõistis kohus rahalise karistuse 120 päevamäära, s.o 4380 eurot, millest tuleb kohe tasuda 438 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Marge Salustele mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 8250 eurot, millest tuleb kohe tasuda 825 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Süüdimõistetud peavad tasuma riigi tuludesse sundraha 585 eurot.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.

Mullu oktoobrist väldanud istungite jooksul leidsid kaitsjad kui ühest suust, et süüdistus on ebamäärane ja arusaamatu. Liviko kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg rõhutas korduvalt, et alkoholitootja end süüdi ei tunnista. Tema sõnul ei olnud prokuröri süüdistus põhjendatud ning ta kinnitas, et Liviko ei ole ühegi konkurendiga kokkulepet sõlminud ega tegutsenud kooskõlastatult.

Samuti ei tunnistanud end kartelliasjas süüdi ka kaubandusketid. Rimi Eesti Food ASi vandeadvokaat Margus Mugu kinnitas, et firma ei ole pannud toime kuritegu, milles teda süüdistatakse. „Mulle tundub, et kogu süüdistuse käsitlus on algusest saadik ekslik ja vildakas,“ hindas Mugu.

Tõendid viitavad kokkuleppele

Prokuröri esitatud kirjalikes tõendites, milleks muu hulgas on kaubakettide ostujuhtide meilivestlused, on viiteid nn odava viina hinna kokkuleppele. Muu hulgas seisab tõenditena esitatud kirjades ka märge mitte kasutada sõna "kokkulepe", sest see on seadusega vastuolus.

Kirjadest nähtus ka, et Liviko ASi töötajad jälgisid viina hinnataseme tõstmist ning saatsid kaubakettidele märgukirju, kui hind ei vastanud kokkulepitud 63,50 kroonile.

Tõendite järgi kirjutas 2010. aasta juulis, aasta pärast kokkuleppe sõlmimist, Liviko müügijuht Ragnar Kits Rimi ostujuhile Vaido Padumäele, et Õhtulehe ostukorvi hinnauuring näitab Laua viina hinnaks 62.90, ning Kits küsis seepeale, kas Säästumarket läheb Laua viinaga hinnasõtta.

Samuti on kohtumaterjalide seas toodud graafik, millelt nähtub, et enamik kaubanduskette on oma hinda muutnud sisuliselt samal ajal.

Kaitsjad ründasid uurimismetoodikat

Maxima kaitsja Marko Kairjak seadis kohtistungil kahtluse alla tšekke analüüsinud uurijate programmi. Ta väitis, et tema kasutatud ekspert üritas läbi viia samu uurimistoiminguid, mida tegid konkurentsiameti uurijad, ent sai erineva tulemuse. Tema sõnul ei suuda programm tuvastada näiteks seda, kui on korraga ostetud mitu viina. Kairjak seletas, et kui viinad löödi kassas läbi eraldi, tuvastas konkurentsiameti uurimisprogramm kenasti koguse, ent kui kassapidaja korrutas ühte toodet, siis programm tuvastas vaid ühe viina.

Prokuröri sõnul on aga metoodika usaldusväärne. „See metoodika, mille tulemusena vaatlusprotokoll on kajastatud, näitab objektiivseid andmeid,“ ütles ta kohtusaalis. Ta põhjendas, et see, mitu viina korraga programm tuvastas, ei määra rolli, kuna hind nende viinade puhul oli sama.

AS Liviko juhataja Janek Kalvi on kinnitanud, et ettevõttele esitatud kartellisüüdistus on fundamentaalselt vale. Ta väitis, et Liviko on edu saavutanud ausas konkurentsis. "Liviko ei ole ühegi konkurendiga keelatud kokkuleppeid sõlminud, see on fakt," kinnitas Kalvi. "Eelmine katse Livikot konkurentsiasjas süüdlaseks teha ebaõnnestus ja lõppes täieliku õigeksmõistmisega, ootan seda ka nüüd."