Kuidas kaup e-poest kliendini jõuab?

Kaubale saab ise poodi järgi minna, kaupmees toob ise kohale, mõni kaup, näiteks e-raamat, liigub kliendini samas küberruumis, kus ost sooritati. Vaatame lähemalt versiooni, kui kaup liigub ostjalt müüjale kulleri abiga.

Kui klient on kauba ostnud, siis pakib müüja selle kokku ja annab kullerile üle. Seejärel liiguvad kaubad depoosse, kus asutakse neid sorteerima ja laiali saatma. Klient saab teavituse ja kauba kätte kas pakipoest või kullerilt.

DPD noorem turundusspetsialist Katri Laiv selgitas, et DPD-l on üle 600 kliendi, kes tarnivad eraklientidele. “Kliendiportfell on suur ning klientide mahud kõiguvad. On kliente, kes saadavad mõnikümmend saadetist kuus, ning neidki, kes saadavad mitusada pakki päevas,” tõi ta välja poodide erinevad mahud.

Laiv soovitas e-poodnikule transpordipartnerit valides otsida koostööpartnerit, kellega koos kasvada ja areneda. “Ükski ekauplus ei saa läbi ilma toimiva transpordilahenduseta. Eesti turg on väike ning meie julgustame oma kliente laienema üle Euroopa,” jagas ta nõuandeid.

“Partneri valikul on oluline ka e-poe programmidega ühilduvad liidestused, et kaupmehel oleks tellimuste vormistamine võimalikult mugav ja aega säästev,” jagas Laiv veel soovitusi, kuidas logistika mugavamaks muuta. Unustada ei tohi ka nn mugavusteenuseid paki saajatele. Eraisikud on teadlikud tarbijad ning alati tasub küsida, milliseid lisateenuseid valitav partner pakub: nagu näiteks paki saabumisaja teavitus, sama päeva teenus, tasumine auba kättesaamisel jmt.

Kauba tarneahela viimase miili kulud peaksid samuti olema mõistlikud. “Kõige soodsam ei pruugi alati olla parim, sest pakutava teenuse hinnas ei sisaldu paki liikumisteekonna jälgimise võimalus, paki saabumisaja teavitus, saadetise kindlustus jm,” tõi ta veel välja punkte, mida partneri valikul vaadata.

KAKS KÜSIMUST Eesti E-kaubanduse Liidu juhatuse esimehele Signe Kõivule

Kui palju on Eestis e-poode?

E-poodide arv Eestis jääb kahjuks fantaasiavaldkonda, sest ükski amet, asutus ega register selle üle täna arvestust ei pea. Hinnanguliselt on üle 2000 tegutseva epoe, kui lähtuda logistikaettevõtetelt ja pankadelt saadud andmetest. Sisenemisbarjäär on madal ja e-poode tekib juurde sama tempokalt, kui on puuduliku turunduse tõttu tegevuse lõpetajaid.

Millele peaks alustav e-poodnik oma kaupluse logistikat paika pannes mõtlema?

Alustav e-kaupleja peaks logistikapartneri valikul lähtuma oma tootest, kliendiprofiilist, konkurentsivõimelisest hinnast ja tellimuste arvu kasvamisel tarneandmete automaatse saatmise funktsionaalsusest. Toote mõõdud, säilitamistingimused, purunemiskindlus seavad  oma kriteeriumid ning oluline on ka kliendi asukoht ja tarbimiseelistused – kas pakiautomaat või postkontor on kliendi lähedal, kas kullerteenus oleks vajalik ja taskukohane, kas tellimusi tuleb ka piiriüleselt jne. Silmas tuleb pidada ka sujuvat tagastust. Tellimusest taganemisel maksab e-kaupleja kliendile lisaks toote maksumusele tagasi ka tellimuse kättesaamiseks tasutud postikulu.

Logistikas peab e-pood lähtuma lubadustest, kuna usaldusväärsus on edu võti. Kui e-pood lubab sama päeva tarnet või paki kättetoimetamist paari päeva jooksul, peab sellest kinni pidama. Saadetise asukoht peab olema jälgimiskoodi alusel tuvastatav ning kaotsiläinud pakk tuleb transpordiettevõttel kompenseerida.

Eesti e-poodide jaoks on probleemiks väikestest mahtudest tingitud kõrged postikulud, nii kodumaises kui ka piiriüleses e-kaubanduses. Kui Eestis on postikulud keskmiselt 2–5 eurot, siis Euroopa e-poodidest Eesti tellides sageli postikulu puudub või on sama.