Ebaausate kauplemisvõtete vältimine aitab hoida kliendid lojaalsena

Ebaausad on sellised kauplemisvõtted, mis on tarbijat eksitavad või agressiivsed. Need on keelatud. Paraku peab tõdema, et selliste kauplemisvõtete kasutamine on igapäevane nähtus ja näitab tõusvat trendi, mis on seotud uute müügikanalite lisandumise, reklaami leviku ja uute reklaamkandjate tulekuga. Tihti kasutavad kauplejad neid teadmatusest, aga see ei ole vabanduseks tarbija eksitamisel ega vabasta neid vastutusest.

Ausus tarbija suhtes peaks olema iga päev olulisel kohal, mis loob pinnase lojaalsetele kliendisuhetele. Ebaausatele kauplemisvõtetele tuginev konkurentsieelis ei ole jätkusuutlik ning kahjustab kogu sektori mainet. Seega on põhjust igal ettevõtjal üle vaadata oma reklaamid, kampaaniad ja müügiviisid, et edaspidi vältida eksimusi, mis võivad anda valusa õppetunni. Reklaamile seatud nõuetega saab tutvuda reklaamiseaduses ning ebaausaid kauplemisvõtteid käsitleb tarbijakaitseseadus.

Enimlevinud ebaausad kaubandusvõtted

Kõige tüüpilisemad on eksimused hinnakampaaniates, kus soodushinnaga väljareklaamitud kaup saab kampaania juba esimestel päevadel või isegi tundidel otsa või polegi neid üldse poodidesse jõudnud. On mõistetav, kui kaupleja ei oska ette ennustada mõne toote edukust ning toode lõppeb nädalase kampaania viimastel päevadel. Küll aga kohene kauba lõppemine on tarbijate peibutamine eesmärgiga, et kui nad just seda toodet poest osta ei saa, siis juba poes olles soetab ta ehk mõne muu toote. Peibutusreklaamiks on ka eksitav viitamine lõpumüügile, tavahinna esitlemine soodushinnana ning kampaaniad sõnumiga „Allahindlus kuni xx%“, milles on väljakuulutatud soodustusega tegelikult vaid mõni üksik toode. Eksitav kauplemisvõte on ka see, kui kauplus tellib seitsmepäevase kampaania jaoks ainult kolm soodushinnaga mahlapressi, samas edastatakse tarbijatele selle kohta otsepostitusega näiteks 5000 reklaamlehte ning kaupa juurde saada ei ole võimalik.

Kauplejad tihti eksivad ka väljendi „parim“ kasutamisel, sest selline väide nõuab tõestamist, viidet testile või uurimusele. Küll aga on lubatud teatav kujundlikkus, huumor ning heatahtlik liialdamine, mis on keskmisele tarbijale arusaadav, näiteks „Parimad lihapirukad siinpool ekvaatorit!“.

Tähelepanelik tasub olla ka „tasuta“ pakkumiste tegemisel, sest praktika on näidanud, et mõnikord tarbijale tasuta näiv kaup ei olegi talle päriselt tasuta. Kauba või teenuse kirjeldamine sõnade „prii“, „tasuta“ või muude samalaadsete väljenditega tähendab, et pakutav peab talle ka päriselt tasuta olema. Tarbijale tohib tasuta toote saamine kaasa tuua vaid pakkumisele reageerimise ja kauba transpordiga seotud kulu.

Tervisehädadest imetoodeteni

Tihti pakuvad ettevõtjaid kaupu väitega, et see ravib tervisehädasid. Näiteks kreemid, mis ravivad aknet või seerumid, mis taastavad juuksekasvu kiilaspeadel. Tegemist on tarbija eksitamisega, sest raviv mõju saab olla ainult ravimitel, mitte tavakaupadel. Ravivad tooted peavad olema registreeritud ravimina ning müügil apteekides, mitte tavalistes kauplustes.

Laialt reklaamitakse ka imetooteid, mis näiteks lubavad tablette manustades vaid mõne nädalaga saavutada ideaalne rannavorm. Seejuures on tihti selliste toodete reklaamimisel viidatud mõnele arstile, keda tegelikult olemaski pole või teistele „kasutajatele“, kes samuti on välja mõeldud tegelased, jättes nii mulje, nagu tegemist oleks kontrollitud tootega. Samuti reklaamitakse neid tooteid „Soodushind ainult täna!“ loosungitega, aga ka hiljem samale lehele sattudes on kuupäev muutunud ning muutub iga päev, et saaks sellist „ainult täna!“ soodushinda välja reklaamida. Sellised eksitamised ei ole lubatud. Kui imetoode lubab imelist salenemist vaid loetud päevade jooksul, siis ilmselgelt ei saa see olla reaalne mõju ning kauplejal tuleks tõsiselt järele mõelda, kas selliseid tooteid tasub üldse pakkuda, et tarbijate ees head mainet säilitada.

Rohkem infot ja näiteid ebaausate kauplemisvõtete ja eksitava reklaami kohta leiab kampaania veebilehelt ostatargalt.ee.