Kui tootel on hea hind, siis saab see ka kiiresti otsa

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste on seisukohal, et kui toidukauplus paneb mõne toote pildi esilehele või esimestele lehtedele, siis need on jaekaupluse jaoks tähtsad tooted ja indikatsioon kliendile kauplusesse tulekuks. „Vastavalt sellele peaks kauplus tegema ka prognoosid, et kaupa jätkuks kogu kampaania vältel,“ rääkis Sooniste.

Selveri ostudirektor Katrin Riisalule ei meeldi see, et kui kaupluses ei ole kampaaniatooteid müügil. „Me üritame tagada seda, et nad ikkagi on, kuid toodete puudumine võib olla tingitud inimlikust eksimusest või transpordist.“ Riisalu rääkis, et kui kampaaniatoode on otsas, siis nad peavad leidma asendustoote. „Me teeme kõikidele kampaaniakaupadele prognoosi, kuid alati ei ole seda väga täpselt võimalik teha,“ ütles Riisalu. Lisades, et nad planeerivad kampaaniaid 2-4 nädalat ette.

„Minu meelest teeb tarbijakaitseamet tänuväärset tööd ning nad on kampaaniasse pannud samad väärtused, millega Kaubamaja igapäevaselt töötab,“ rääkis Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Suitsu. Lisades, et nemad lähtuvad oma tegevustes just kliendi vajadustest.

Suitsu rääkis, et inimlikult tuleb ikka eksimusi ette, kuid vigadest tuleb õppida ning suures plaanis on neid võimalik ka vältida. „Me jälgime kliendikaebuste arvu, mis on hetkel väike ja püsinud läbi aastate stabiilsena,“ ütles ta. Kuna Kaubamajal on niivõrd lai sortiment, siis neil on võimalik pakkuda ka asendustooteid, kui peaks kampaaniatoode enneaegselt otsa saama. „Sellisel juhul on kiirus väga tähtis ja oma lubadustest kinni pidamine,“ rõhutas Suitsu. Lisades, et klienti ei maksa alahinnata, sest talle peab tegema sama hea pakkumise ning arvestama sellega, mis talle selle toote juures meeldis.

„Pikka trendi vaadates on klient väga kampaania tundlik, sest selle osakaal kogukäibest on hetkel kolmandik,“ ütles Rimi Eesti Food tarneahela juht Allar Kahju. Rimis on igal ajahetkel kampaanias 2000 toodet, millele tuleb teha prognoos. Kahju sõnul on keeruline õigeid koguseid planeerida, kuna jaekaupmees peab arvestama kahe äärmusega – kauplused vs tarbijakäitumine. „Võib juhtuda, et kaupa jääb puudu, aga kui tellime rohkem ja kaup jääb järgi, siis see toob juurde kulusid ning toode läheb tarbija jaoks ka kallimaks,“ ütles Kahju. Lisades, et toidu äraviskamine ei tundu eriti mõistlik tegevus.

Kahju kinnitas, et jaeketi eesmärk on pakkuda tarbijatele 100% tooteid, kuid teinekord tuleb erinevaid agasid sisse.

„Kui tarbijale lubatakse, et tulge meie poodi, meil on toode sellise hinnaga aga eelneva kogemuse põhjal võib ta kohe alguses kindel olla, et see reklaamitud toode on poodi jõudes juba otsas,“ tõi Sooniste näite kampaaniatoode puudumise kohta kaupluses. Ta lisas, et puuduste protsent on küll väike, kuid seda taset ei saa alla laskma hakata. „Selle sama taseme säilitamiseks ja parandamiseks tuleb tarbijate teadlikkust tõsta ebaausatest kauplemisvõtetest,“ kinnitas Tarbijakaitseameti peadirektor.

Sandmani kaubandusdirektor Veiko Poolgas ütles, et see kui kiiresti kaup kauplusest otsa saab, oleneb tihtipeale sellest, kui hea hind tootel on. „Kui Sportland teeb kõva kampaaniat, siis Eesti tarbija võib liikuda oma ostudega sinna. Kui Euronics tuleb heade pakkumistega, siis jätkub neid pigem ainult kiirematele,“ rääkis Poolgas. Ta lisas, et tihtipeale oleneb sellest, et kui tootel on hea hind, siis saab see ka kiiresti otsa. Sandmani kaubandusdirektor on seisukohal, et kui nad soovivad kliendile pakkuda head hinda, siis miks nad seda ei võiks teha. „Heade hindade pakkumisega soovime tarbimist Eestisse tuua, mitte lasta kliendil välismaisest e-poest osta.“

Sooniste vastas seepeale, et sellisel juhul tuleks tarbijale ka öelda, et meil on kampaania, avame uksed see kell, toode on selline ja seda on meil täpselt nii palju kampaanias. „Siis saab tarbija teha enda jaoks järelduse, et kas ta läheb poodi seda toodet ostma või mitte. Kui toode on piiratud koguses, siis tuleb välja tuua, et kus kaupluse ja kui palju tooteid on.“