Aastaks 2020 maksab iga viies eurooplane igapäevaste ostude eest mobiiliga

Visa Europe läbi viidud tarbijauuringust, milles analüüsiti enam kui 12 000 Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Hispaania ja Suurbritanna tarbija harjumusi, selgus, et keskmine ostja kulutab aastal 2020 mobiiliga makstes 35 eurot nädalas – see on ligikaudu 13 eurot rohkem kui praegu ning ligi 3 korda rohkem kui oli aastal 2012.

Kui praegu makstakse mobiiliga valdavalt muusika ja erinevate rakenduste eest, siis 41% tarbijatest sooviks kasutada mobiilset rahakotti ka kõrgema väärtusega toodete ostmiseks ning ligikaudu pooled sooviks igapäevaste ostude eest tasumiseks kasutada just mobiilset rahakotti.

Visa Europe’i tegevdirektori Jeremy Nicholdsi sõnul arvab Visa, et kuigi tarbijad hindavad aastaks 2020 mobiilsete maksete kasvu kolmekordistamist, siis tegelikult on see ootus konservatiivne ning tegelik mobiilimaksete kasv võib olla märksa kõrgem.

Baltikumis mobiilimaksete platvormi arendava ettevõtte WoraPay Eesti esindaja Rando Pärna sõnul nii Euroopa kui ka Baltikumi turg mobiilimaksete vastuvõtmiseks enam kui valmis. “WoraPay tehnoloogiat kasutades on viimase aasta jooksul Baltikumis jõutud enam kui 3000 makseni kuus. Iga kuu kasvab maksete hulk ligikaudu 20%. “selgitas Pärna, tuues esile, et praeguseks on WoraPay mobiilimakse platvormiga liitunud üle Baltikumi enam kui 300 füüsilist ja internetipõhist müügikohta ja Eestis ligi 30 müügikohta, kuid 2015. aasta lõpuks on oodata veel vähemalt 50 ettevõtte liitumist, mis tähendab, et tarbijad saavad erinevate mobiilsete rahakottidega järjest enam ostude eest tasuma hakata. Põhirõhk läheb sellele, et olla valmis suuremate mobiilsete rahakottide turule tulekuks nagu näiteks telekomi walletid.

“Seega Visa prognoos, et mobiilimaksete osakaal aastaks 2020 vähemalt kolmekordistub, on enam kui reaalne, sest nii tarbijad kui ka ettevõtjad on järjest usinamad mobiilimaksete kasutajad,” hindas Pärna tuues näitena esile, et 62% senistest Baltikumi mobiilimaksete kasutajatest on enda mobiilse rahakotiga sooritanud ostu ühel või kahel korral ja 45% on mobiilset rahakotti kasutanud ostude sooritamiseks kolmel või enamal korral.

“Enam pole küsimus selles, kas tarbijad on valmis igapäevaselt mobiiliga maksma, vaid pigem see, millised ettevõtted jõuavad esimesena mobiilsete rahakottide makseid aktsepteerima hakata,” selgitas Pärna, lisades, et näiteks Eestis on huvi mobiilimaksete platvormi vastu ainuõksi sel aastal oluliselt kasvanud.  “Kui tarbijat huvitab eelkõige, milliseid mobiilseid rahakotte on olemas ja milline on talle kõige sobivam, siis ettevõtete huviorbiidiks on tehnilised lahendused, mis võimaldaksid erinevate mobiilsete rahakottide makseid aktsepteerida.”

Pärna sõnul on mobiilimaksete aktsepteerimise põhiliseks takistuseks  senini olnud erinevate kassasüsteemide liidestamise küsimused, kuid see on mõne kuu küsimus, mil Eestis algab suurem mobiilimaksetega liitumise laine.

Ta lisas, et need ettevõtted, kel ei ole vaja püsivat lahendust, saavad näiteks suveüritustel ja – kohvikutes mobiilimakseid juba rakenduste abil vastu võtta.

“Aktiivsemad mobiiliga maksjad saavad juba eeloleval nädalavahetusel mobiiliga enda toidu eest tasuda Tallinna Tänavatoidufestivalil, kus viis söögikohta võtavad mobiili kaudu tellimusi vastu ja võimaldavad enda ostude eest ka kohe mobiilselt tasuda,” tõi Pärna esile.