Turunduskonverentsil Wazzap 2015 rääkis Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite ja pop-up moepoe ZERO turundusjuht Katrin Jaaska, et moekaupade turundamisel tuleb panustada väga palju visuaali ning turunduse tegevus on mõttetu, kui klient ei saa head shoppingu kogemust.
- Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite ja pop-up moepoe ZERO turundusjuht Katrin Jaaska Foto: Raul Mee
Jaaska rääkis, et nende moekauplus sai alguse 3 aastat tagasi ning tegemist ei ole ärilise projektiga. „Vajadus sellise kaupluse järgi tekkis just tänu inkubaatoritööle, kus disaineritel oli ülikeeruline oma rõivaid ja loomingut kuskile kauplusesse müügile saada,“ rääkis Jaaska. Lisades, et seal saavad disainerid otsest tagasisidet klientidelt. Pop-Up moekaupluse ZERO’ga on seotud 100 erinevat disainerit.
Jaaska rääkis, et tänu tehnoloogia kiirele arengule oodatakse, et ettevõte on tema jaoks kogu aeg kättesaadav ja suhtleb pidevalt klientidega. „Meil on kogemus, kus kiire reageering on toonud ka reaalselt raha sisse.“
Kiirmoeketid on saanud aru, et nad peavad pakkuma ka lisaväärtust. See on Jaaska sõnul ka üks põhjus, miks H&M teeb koostööd maailma tuntud moekunstnikega. „Sellega seoses on tekkinud ka uus kliendigrupp, kes otsivad sellist kogemust, mis pakub neile lõbu, saavad trügida ning hiljem kirjutada, kuidas nad rabasid kleidi kellegi teise käest ära.“ Jaaska sõnul on see midagi uut.
Lisaks on tarbijate teadlikkus tõusnud. „Teada on, et moetööstus ei mõju keskkonnale just kõige paremini, ning seetõttu proovitakse käituda keskkonnateadlikumalt ning hoolivamalt,“ rääkis Jaaska.
Ta tõi ettekandes näite, et ühe Hispaania rõivaketi iga riideeseme küljes on silt, millel on QR kood. Kui sinna minna, siis avaneb veebileht pildialbumiga ehk konkreetsed inimesed, kes on seotud konkreetse pükste või särgi tegemisega. „Selle kaudu saad konkreetselt teada, kust need rõivad tulevad. See annab kliendile mõtteainet – kas ma ostan selle rõivaeseme, kui ma tean, kellele läheb rõiva tootmise raha. Või ta eelistab osta siiski kiirmoe keti rõivast.“
Maailma tunnustatud tippdisainerid teevad väga palju moeülekandeid. Need inimesed, kes kohapeal saavad ehedat emotsiooni, kuid tavalisel kliendil on ka võimalik sellest mingis osas osa saada. „Eestis on katsetatud Live ülekandeid moeshowdest, kuid hetkel see ei toimi.“ Jaaska tahaks näha seda hetke, kui mõni kohalik moebränd suudab live ülekande siduda oskuslikult sotsiaalmeedia kampaaniaga, millega ka mõõdetakse ja küsitakse arvamust.
Pop-up moepoe ZERO jaoks töötab sotsiaalmeedia kanal sisuturundusena väga hästi. „Seal kasutame visuaalide loomiseks professionaalseid fotograafe, modelle ja meikareid, kuna visuaal müüb,“ rääkis Jaaska. Lisades, et neil on olnud ka juhuseid, et kui nad postitavad foto ning 2 tunniga on modelli seljas olnud riided ka reaalselt müüdud.
Lisaks soovitas Jaaska hoida häid suhteid blogijatega, sest Eestis toimib see väga hästi. „Kui blogijad promovad mõnda brändi või eset, siis sellele järgneb ka konkreetne müük. Äri on inimeste vahel.“
Jaaska rõhutas, et kui klient tuleb kohapeale ja soovib saada head ostlemise kogemust ja ta seda ei saa, siis ei ole turundamisest mingit kasu. „Teenindus on see, mis toetab kogu kontseptsiooni ning nende toredad müüjad on just need isikud, kes saavad kliendi käest kõige otsesemat tagasisidet toodete kohta.“
Seotud lood
Rahvusvaheline logistikaettevõte DSV aitab Eesti tootjate ja kaupmeeste kaupu liigutada üle maailma nii mööda merd, maanteed kui ka õhus. DSV Estonia AS müügidirektor Peeter Luht nendib, et novembri lõppemisega saab mööda aasta kõige kiirem aeg, sest vastupidiselt eraisikutele on ettevõtjad oma suuremad saadetised enne jõulukuud aegsasti teele pannud.