Viru Keskusesse peavalu tekitavad poed ei pääse

Vasar rääkis läbirääkimiste seminaril, et iga asja juures on esimesed 10 aastat raske. „Mida rohkem oled tööga tegevuses, seda vähem aega kulub läbirääkimiste ettevalmistamisele ning endal on ka hiljem kergem.“ Vasara sõnul tuleb põhiprotsessid enda jaoks selgeks teha ning hea oleks kui oled selgeks teinud ka vastaspoole isiku.

„Üüri läbirääkimistel kaupmeestega tuleb ennem endale selgeks teha, et miks see partner huvitub sinust ning kuidas tema täiendab kogu seda kooslust. Samuti tuleb vastaspoole äri eelnevalt kontrollida, et ei satuks finantskäitumise päti otsa ning samuti tuleb vaadata ka seda, millisest kultuuriruumist ta tuleb,“ rääkis Vasar.

Alexela Oili juhatuse liikme Ain Kuusiku sõnul on läbirääkimistele minek olnud üha lihtsam, sest nüüd on sotsiaalmeedia kaudu võimalik pildi kaudu selgeks teha, kellega tegemist. „Soovitan alati ette küsida, millise koosseisuga vastaspool läbirääkimiste laua taha vastu tuleb.“ Kuusik rääkis, et kui tullakse juristi ja advokaadiga, siis on kaks võimalust, kas see välja kannatada või panna vastu sama seltskond.

Ettevõtja Jakob Saks soovitab sama meeskonna inimestel istuda läbirääkimiste laua taga erinevates kohtades, et ei tekiks erinevaid leere.

Vasara sõnul saab läbirääkimistes olla tugev siis, kui tunned oma asja. „Keskus on üks kobar ettevõtteid, mida mingil määral juhitakse ebatraditsiooniliste meetoditega. Elujõulisuse säilitamiseks tuleb lepinguid uuendada ning ettevõtet paremaks muuta.“ Tema sõnul on väga oluline tunda turgu ja teada ettevõtluskeskkonda, kus partner toimetab. „Ma näitaks küsin ettevõtetelt, kes soovivad meie keskusesse tulla, et kui suur on nende teise aasta käive. Algselt ei tahetud seda öelda, kuid praegu öeldakse seda hea meelega,“ ütles Vasar ning lisas, et arvestades tema kogemust, turul toimuvad, valdkonna teisi ettevõtteid, siis ta suudab ära öelda, kas ta bluffib ning kas tema käibe ja üürimakse võime on omavahel seotud.

Vasar on keeldunud ka lepingule alla kirjutamast, kui ta näeb, et üüri suhe oodatavasse käibesse on ebamõistlikult suur. „Ma ei taha sõlmida lepinguid nendega, kes mulle homme peavalu tekitavad,“ ütles ta.

Kuusiku sõnul tuleb kõigepealt kuulata ja aru saada, mida teine pool tahab. „Kogu aeg tuleb mõelda, miks ta nende kaupadega tuli, miks ta seda kinnistut pakkus. Kuid lõpuks taandub ikkagi kõik inimeste vahele,“ ütles Kuusik. Tema sõnul algab kõik tahtest – ühel peab olema kaup ja teisel soov seda osta.

Millised on olnud õppetunnid?

Vasara sõnul on olnud tal mõned sellised korrad, kus kõik on läbi räägitud, leping on laual ning allkiri on ainult puudu. „Ma sunnin alati paberlepingut läbi lugema. Ükskord näiteks keerutas vastaspool veerand tundi pastakat ning keeldus lõpuks alla kirjutamast,“ rääkis Vasar ning lisas, et see pani teda halba seisu, sest joonised olid tehtud ja tähtajad olid lühikesed.  Pärast seda käis see sama ettevõte Vasara sõnul viis aastat nende ukse taga, et saada keskusesse ning nüüd ta siis lõpuks on ka.

„Kõige ebameeldivam on see, kui iga kord võetakse taas lepingu punktid lahti ning tõstetakse need uuesti läbirääkimiste lauale,“ ütles Vasar. Ta lisas, et arusaamise poole pealt ei maksa häbeneda küsida selgitust.

„Me müüsime Leedu keti soomlastele ning nad küsisid väga palju küsimusi ning leedukate advokaadid olid agressiivsed. Arvasime, et tehing läheb vussi, aga ei läinud, sest selgus, et soomlastel oli lennukini aega ning nad lihtsalt küsisid,“ rääkis Kuusik.