• 30.06.17, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikohus: alkoholiaktsiisi kiirem tõus pole põhiseadusega vastuolus

Riigikohtu hinnangul ei ole seadusandja otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisimäärasid planeeritust kiiremini põhiseadusega vastuolus.
Õlu.
  • Õlu. Foto: Raul Mee
Riigikohtusse pöördus põhiseaduspärasuse kontrolliks õiguskantsler, kes leidis, et aktsiiside ennaktõstmine riivab alkoholi käitlemisega tegelevate ettevõtete ettevõtlusvabadust. Õiguskantsleri hinnangul tekkis alkoholikäitlejail õiguspärane ootus, et 2015. aastal vastu võetud seadusega aastateks 2017 ja 2018 paika pandud aktsiisimäärasid ei tõsteta.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud õiguskantsleriga, leides, et 2015. aasta seaduse alusel ei saa alkoholikäitlejail õiguspärast ootust tekkida. Kolleegium selgitas, et põhiseadusest tuleneb küll õiguspärase ootuse põhimõte, mis peab andma kindluse kehtestatud normide püsimajäämise suhtes, kuid see ei võta parlamendilt õigust seadusi muuta, teatas riigikohus. 
Seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja see tähendab ka suurt kaalutlusruumi aktsiisipoliitika elluviimisel. Seega võib rahvasaadikuist koosnev kogu õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. „Olukord, kus maksumäärad on aastateks ette kindlaks määratud ja seadusandjal puudub võimalus neid muuta, arvestades muutunud majanduslikke ning sotsiaalseid olusid, ei pruugi olla demokraatia põhimõttega kooskõlas,“ lisas kolleegium. Kohtulik kontroll siinjuures on piiratud.
Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et vaidlusalused sätted mõjutavad alkoholikäitlejate ettevõtlusvabadust negatiivselt, kuna aktsiisimäära tõusu tõttu kasvanud toote lõpphind võib kaasa tuua nõudluse vähenemise ja seetõttu ka ettevõtja kasumi vähenemise. Samas märkis kolleegium, et riigi kohustus on kaitsta rahva tervist ja kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele seatud piirangud kahtlemata vajalikud. Alkoholi hinnapoliitika, sh aktsiisid, on oluline osa alkoholi liigtarvitamise vastu suunatud alkoholipoliitikast.
Eeltoodud põhjustel jättis Riigikohus rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise punktid, mis sätestavad alkoholiaktsiiside tõstmise planeeritust kiiremini.

Seotud lood

Uudised
  • 01.11.17, 15:58
Noop: Eesti kaotab järgmisel aastal üle 115 miljoni euro
Rimi majanduskonverentsil ütles A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop, et järgmisel, 2018. aastal prognoosib riik alkoholiaktsiisi laekumist 341 miljonit eurot, kuid tootjate prognoos on 225 miljonit. Järgmisel aastal kukub Noobi sõnul ära ka Soome turg, turism on juba sellel aastal kukkunud 20%. Noobi kinnitusel sõltub majanduse konkurentsivõime paljuski maksude konkurentsivõimest, mis Eestis järjest halveneb – Eestis on poliitika täiesti ülimuslik majanduse ees.
Uudised
  • 16.01.18, 11:03
Riigikogu otsustas kärpida õlle ja kange alkoholi aktsiisitõusu
Riigikogu võttis teisipäeval vastu seadusemuudatused, millega vähendatakse õlle ja kange alkoholi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu poole võrra.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.24, 10:12
DSV müügijuht: meie kolm tugisammast on meie meeskond, meie IT ja meie kliendid
Rahvusvaheline logistikaettevõte DSV aitab Eesti tootjate ja kaupmeeste kaupu liigutada üle maailma nii mööda merd, maanteed kui ka õhus. DSV Estonia AS müügidirektor Peeter Luht nendib, et novembri lõppemisega saab mööda aasta kõige kiirem aeg, sest vastupidiselt eraisikutele on ettevõtjad oma suuremad saadetised enne jõulukuud aegsasti teele pannud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele