Tarbijakaitseamet viis kauplustes üle Eesti läbi hinnakontrolli, mille eesmärk oli saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade müügiks pakkumisel. Eksimusi esines igas kontrollitud kaupluseketis.
- Kõige suuremad hinnaerinevused oli ehituskauplustes Foto: Andres Haabu
Tarbijakaitseameti hinnakontroll hõlmas suuremate kauplusekettide 77 kauplust. Hinnaerinevusi leidus rohkemal või vähemal määral igas kaupluseketis, ent mitte igas poes. Tarbijate eksitamist tuvastati 41 kaupluses. Kõige enam eksitamist leiti ehituskaupu müüvates kauplustes.
Kuigi hinnaerinevused riiulil ja kassas üksiku tehingu raames vaadates tunduvad väikesed, olles 10-20 senti kauba kohta, mõjutab see kindlasti kaupleja usaldusväärsust tarbija silmis. Sageli põhjendasid kaupluste esindajad hinnaerinevusi asjaoluga, et nad ei jõudnud hinnasilte pärast kampaania lõppemist riiulitel ära vahetada, mis ameti hinnangul aga viitab süsteemsele probleemile oma töö korrektsel korraldamisel.
Kontrollide käigus selgus, et hinnaerinevused ulatusid kuni 10 protsendini ostukorvist, mis tuli tarbijal juurde maksta. Näiteks 144 eurot maksva ostukorvi puhul tuli tarbijal kanda 14 eurone lisakulu, mis selgus kassas. Leidus ka üks kauplusekett, kus tuli kõikidel tarbijatel igale tootele kassas üks sent juurde maksta. „Igaüks võib ise mõelda, kui palju ta kulutab kuu või aasta jooksul kauplustes raha ning arvestades Eesti kaubanduse kogumahtusid, siis see mõni protsent hinnaerinevusi tarbija rahakoti arvelt ei tundugi nii väike,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Lisaks leidis amet ka muid eksimusi, näiteks ei olnud tarbijal võimalik hinnasilti vaadates täpselt aru saada, milline on kehtiv hind ning juhtus ka, et müügikohas puudus kauba hind sootuks. Hinnad tuleb avaldada selliselt, et need oleks selgelt loetavad, tarbijale üheselt mõistetavalt.
Oluline on kauplejatel mõelda, kuidas edaspidi taolisi rikkumisi ära hoida. Iga kontrollitud kauplus sai konkreetselt enda kohta käiva kontrolli kokkuvõtte, millele amet ootab vastuseks kauplustelt lahendusi taoliste olukordade vältimiseks. Täna tarbijakaitseametis toimunud arutelul kauplejatega rõhutas amet, et probleemile lahenduste otsimisel tuleb kauplejail silmas pidada, et kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt.
Seotud lood
Kaupmehed on kindlad, et hindade erinevust kassas ja müügisaalis aitab lahendada elektroonilised hinnasildid, kuid investeering nende kasutusele võtuks on hetkel veel liiga suur.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.