Eesti-Läti ühine pandipakendisüsteemi

Eestis käivitus pandipakendi süsteem 2005. aastal, kuid Lätis on see alles planeerimisjärgus. "Kuna joogikaubandus Eesti ja Läti vahel ei näi raugevat ja tagastamisvõimaluseta taara kuhjub, mõjub see halvavalt meie hästi toimivale pandipakendisüsteemile ning jäätmekäitlusele laiemalt," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler ühtse süsteemi vajadust. Tal on plaanis käia idee välja Eesti-Läti valitsuskomisjonile.

2017. aastal paisati Eestis turule 291 miljonit tagatisrahaga koormatud ühekordset pakendit. Seda oli 6% vähem kui 2016. aastal. Kõige enam - 11% - vähenes seejuures metallpakendite hulk: just purgijooke ostetakse Lätist enim. Kokku koguti Eestis mullu hinnanguliselt 231 miljonit ühekordset joogipakendit, mis anti üle pandipakendile. Proportsionaalselt turule lastud kogusega vähenes mullu ka tagastatud pakendite hulk tunamullusega võrreldes 6%.

Kiisler lisas, et ühine pakendisüsteem Lätiga oleks Euroopa Liidus näidisprojekt, kuidas riikide vahel koostööd teha.

Euroopa Liidus on joogipakendite tagatisraha süsteem kasutusel Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Hollandis, Saksamaal, Leedus ja Horvaatias. Lisaks on seda rakendanud Island ja Norra. Süsteemi käivitamist plaanivad Läti, Malta, Suurbritannia ja Prantsusmaa.