Arendatav näidiskorteritega sisustuskaubamaja otsib üürnike

Kadaka tee 133 krundil valmib aasta pärast näidiskorteritega sisustuskaubamaja, kus sisekujundajad aitavad ostlejatel valida koju sisustust paarikümne Eesti ettevõtte ja nende vahendatava toodangu seast.

Umbes 4500ruutmeetrine kaubamaja asub kahel korrusel. Ühesuunalisse kauplusse hakatakse sisenema ühest punktist ja väljuma teisest. Nii tuleb läbida terve kaubamaja, kus teele jäävad valmis kujundatud korterid, millest eeskuju võtta või kust vaadata, kuidas lamp või vaip ruumis välja näeb. Kõlab justkui IKEA kauplus, kuid arendaja Hammerheadi juhi Allan Kooli sõnul neid siiski sarnaseks pidada ei saa. “Kui võtta ühised nimetajad, nagu näidiskorterid või näidisnurgakesed või ühesuunaline liiklus hoones, on need tõesti mingid asjad, mida saaks võrrelda, aga kontseptsiooni ei saa võrrelda,” ütles Kool.

Ta täpsustas, et kui IKEA-l on nimekiri enda tooteid, mida kaupluses kombineeritakse, siis neil on valitud kokku erinevad paremad brändid. Kooli sõnul on tulevases sisustuskaubamajas oluline, et tekiks sünergia grupist ettevõtetest, mis on suunatud samale sihtgrupile. “Meie tulevased üürnikud, kellega me praegu läbirääkimisi peame, ütlevad kõik, et kui tuleb mingi odava otsa kauplus või tuleb ehituspood sinna majja, siis unustage meid ära, me ei taha tulla,” sõnas ta.

Pehmet mööblit tootva Eesti ettevõtte Softrend juht Joonatan Vinkel ütles, et neile on tulevasse sisustuskaubamajja minekut pakutud, kuid neil on Tallinn juba hästi kaetud. Vinkel nentis, et nad võivad seda mõtet veel kaaluda, kuid ta pole kindel, et neil on vaja sinnakanti veel üht poodi.

“Kui oleks teada, kuhu see IKEA lõpuks tuleb, oleks see ka võib-olla üks koht, kus ise olla,” ütles Vinkel hoopis. “Rahvast see kindlasti hakkab tõmbama ja kes ostavad palju asju IKEAst, võiksid korraga mõelda, et tahavad head diivanit sinna kõrvale ja astuvad meie poest ka läbi. Ma pigem tervitaks IKEA kõrvale oma poe tegemist,” rääkis ta.

Loe Äripäevast, mida arvab Mööblimaja uuest kavandatavast sisustuskaubamajast ning mida ta peab enda eeliseks selle eest.