Kaubanduskeskuste üürnikud kurdavad klientide kokkukuivamise üle

Viguli sõnul pole keskuste omanike tulud kahanenud, sest need sõltuvad mitte niivõrd külastajate arvust, vaid rentnike poolt makstavast üürist. “Keskused ise külastusnumbreid avalikult välja ei anna, aga üürnikelt tuleb viimase aasta jooksul signaale, et poode külastavate inimeste arv on languses ja natuke ollakse juba hädas,” kommenteeris Vigul.

“Majandus küll buumib, aga paljud inimesed ei sõida enam parima pakkumise leidmiseks mitut poodi läbi, vaid tellivad vajaliku internetist. Teine külastusnumbrite vähenemise võimalik põhjus on väga karmiks läinud konkurents kaubanduskeskuste sektoris,” rääkis ta.

“Üldiselt on üürnikel teatud ootus külastajate arvule ja kui numbrid langevad, siis tekib loogiline küsimus – mida keskus nüüd ette võtab? Kas annab üürihinda alla, suurendab turunduseelarvet või hakkab mingit tõmbenumbrit ehitama,” rääkis Vigul.

Tema sõnul on tuleviku kaubandustempel pigem vabaajakeskus, kus inimesed saavad terve päeva veeta. Nii üritavadki keskused võidu järjest võimsamate atraktsioonidega eristuda – näiteks kobarkino, vaateratta või hiiglasliku meelelahutuskeskusega.

1Partner Kommertskinnisvara juhi sõnul pole siiski kaubanduskeskustele head alternatiivi. “Inimesed eraldiseisvates kohtades suurt käia ei viitsi, erinevalt teistest Euroopa pealinnadest puudub Tallinnas nn kaubandustänav ja kaubanduskeskus on endiselt kõige lihtsam viis klientide püüdmiseks. Seetõttu on isegi juhul, kui külastusnumbrid kukuvad, kaubanduskeskustel potentsiaalsetest üürnikest järjekord ukse taga,” rääkis Vigul.