Ilma e-kaubanduseta on keeruline konkurentsis püsida

Erinevate uuringute kohaselt kasutab lausa 70% noortest ostude sooritamisel peamiselt ainult nutiseadmeid ning eestlasi tervikuna eristab eurooplastest nutiseadmete kasutuse suurem aktiivsus. Kantar Emori ühe läbiviidud uuringu alusel järeldati, et pea 50% eestlastest eelistab e-ostude puhul kasutada nutiseadmeid ning vastav eurooplaste keskmine näitaja oli alla 40%.

Eestis on suhteliselt kurioosne, et väga paljud e-poed ei ole mobiilisõbralikud ehk responsive, ning meil leidub tänasel päeval veel piisavalt palju oma sektori turuliidreid, kes veel ei panusta e-kauplemisse kas üldse või siis teevad seda minimaalselt, kaotades seeläbi suure konkurentsieelise ning ka osa käibest. Eesti on ka vaieldamatult üks maailma suurimaid pakiautomaatide ja kullerite kättesaadavuse poolest. Lisaks kasvas e-kaubandus eelmisel aastal suisa 37%. Sellest hoolimata oleme siiski Euroopa edukamatest riikidest e-ostlemise sageduse poolest tublisti maas. Eriti torkab silma erinevus Suurbritanniaga, kus nö heavy buyers`id teevad pea 50 ostu aastas. Eesti puhul jääb see arv 3-4 korda väiksemaks. Eesti e-kaupmees loodab reeglina, et kaupa ei saadeta tagasi. Suurbritannias on näiteks levinud tasuta transport ning 3-4 erineva suuruse ning värvi tellimine. Seda tehakse teadlikult, et proovida nagu ka füüsilises poes sobivaid suurusi ja värve ning ülejäänud tagastada. Paki peal on esimese asjana tagastamiseleht ning tarbijale reeglina aktsepteeritavad ja meeldivad tingimused. Loomulikult ei võeta tagasi kantud või rikutud kaupa. Ma kipun arvama, et nimetatud erinevus Suurbritannia e-ostlemise „traditsioonides“ ongi kordades suurema e-ostlemise põhjuseks.

Eestlased armastavad ka aastast aastasse üha enam tellida e-kanalitest elektroonikat ja ilu- ning tervisetooteid. Siia järgi jõuab kohe ka rõivaste ning jalanõude segment.

Väidetavalt on Eestis ca 5500-6000 e-poodi. Iga aasta luuakse 500-600 uut ja pannakse ka kinni. Äripäeva tehtud posti või interneti teel jaemüüki teostavate ettevõtete väike uuring ilmestab hästi viimase pooleteise aasta trendi. E-poode on viimasel kolmel-neljal aastal väga suuresti laiendatud, võetud juurde tööjõudu, tehtud investeeringuid. Keskmisel Eesti e-poel aga lisandväärtus ja käive töötaja kohta nii palju kasvanud ei ole, et rahul oldaks.

2017. aastal ei ole sektori töötajate arv ega ja brutopalgad eriti palju kasvanud, mille tulemusena on aga järsult kasvanud kasumlikkus. Ilmselt teab meist igaüks kedagi, kes ei ole saanud juurde palka, kuid on saanud juurde tööülesandeid. Vaatamata sellele ennustan 2018. aastaks e-kaubandusele pea 15% kasvu, millest 11% on selle aasta 7 kuuga juba tehtud. Käesolevat aastat on ilmestanud e-kaubanduse stabiilne 10-11% igakuine kasv.

Tutvu ka konkurentsiraportiga "Jaemüük interneti või posti teel".