Härms: piiril käib endiselt suur äri

“Minu sõnum poliitikutele on see, et piirikaubandust peab jälgima. Olukorras, kus müük piirile on eelmise aastaga võrreldes kukkunud 55 protsenti, müüsin ma jaanuaris sinna ikka rohkem, kui Eestis tervele Selveri ketile kokku,” kirjeldab Jaan Härms piirikaubanduse olukorda. “See on loomulikult parem olukord [kui varem] ning ma ei saagi kritiseerida ja öelda, et ma ei ole rahul, kuid see tegelikult ei ole normaalne.”

Härms ütleb, et Läti piiri müükide langus tuli pärast aktsiisilangetust järk-järgult. “Nüüd viimased kuud ja kaasa arvatud jaanuar on meil Läti müügid kukkunud 50–55 protsenti kuus, aga see olukord ei ole minu jaoks veel normaalne,” rõhutab ta ja lisab, et piiril käib endiselt veel päris mahukas äri ja suur osa Saku Õlletehase toodangust viiakse endiselt piiripoodidesse.

Detsembris kirjutas Läti Delfi, et riik plaanib tänavu 1. märtsist tõsta kange alkoholi aktsiisi 30 protsenti. Kui lätlased märtsis aktsiisitõusu ära jätavad või hoopis langetavad, ei kao piirikaubandus kuhugi, hoiatab Härms.

Veel toonitab Härms, et erinevate alkoholide aktsiisimäärad tuleks Eestis konkurentsivõimelisemaks muuta. Õlletootjad soovisid, et mullune aktsiisilangetus ei oleks eri alkoholidel proportsionaalne, sest lahja alkoholi määra on vahepeal üle 100 protsendi tõstetud, kange määra vähem.

Mullu suvel langetas Eesti nii lahja kui kange aktsiisimäära võrdselt 25 protsenti, mis oli Härmsi hinnangul viga. “Seda alandati nii palju, et Eesti kange alkoholi aktsiis muutus võrdseks Läti kange aktsiisimääraga, samas õlleaktsiis jäi meil endiselt 50 protsenti kallimaks,” räägib Härms ja juhib tähelepanu, et Läti reageeris Eesti otsusele.

Nimelt otsustas Läti parlament mullu suvel, et langetab kange alkoholi aktsiisi 15 protsenti. Seadusemuudatus hakkas kehtima 1. augustil 2019.

“Ma olen päris kindel, et kui see ei oleks olnud proportsionaalne, vaid mõistlik, oleks ka Läti seda aktsepteerinud. Nad ei oleks seda erakordset langetust teinud,” usub Härms. “Arvan, et kange alkoholi aktsiisilangetusega mindi meil üle piiri.”

Kui Eesti tahab Lätiga konkurentsis püsida, tuleb Härmsi sõnul hinnavahet vähendada. “Võime olla natuke kallima aktsiisiga nii õlle, viina kui muu alkoholi puhul, aga siis paneksime hinnad nii paika, et olulist hinnavahet ei tekiks ühegi alkoholi puhul.”

Mis aga puudutab veel aktsiise, siis detsembris 2019 selgus, et toodangu kogus, millest vähem tootvad pruulikojad on aktsiisist vabastatud, kasvab 600 000 liitrilt 1,5 miljoni liitrini.

Härms märgib, et ei pea seadusemuudatust õigeks, sest see tehti vaid ühe ettevõtte jaoks. “See ei puuduta mitte ühtegi teist väiketootjat, välja arvatud üks. Teine ja kolmas olid sellest 600 000 liitrist väga kaugel ja seetõttu olime nii suurtootja kui liiduna seisukohal, et see ei ole õiglane,” selgitab ta.

Väiksed pruulikojad mõjuvad Härmsi sõnul turule aga hästi, sest aitavad edendada õllekultuuri. Samas on ka väikepruulijate omavaheline konkurents üsna tihe. “Neid on väikse turu kohta liiga palju. Eriti keeruline on nendel, kellel pole ekspordiväljundit. Kindlasti me jälgime neid, aga nad ei ole meie peamised konkurendid,” märgib ta.

Loe Saku Õlletehase tulemustest ning tuleviku investeeringutest Tööstusuudised.ee teemaveebist.