Eesti suurimad kaubanduskeskused saatsid valitusele toetusavalduse Kaupmeeste Liidu esitatud ettepanekule majanduslikeks leevendusmeetmeteks, et vältida kaubandus- ja teenindussektoris massilist pankoti- ja koondamislainet.
„Pöördume Valituse poole, et avaldada toetust
Kaupmeeste Liidu poolt esitatud ettepanekule majandusabi meetmete rakendamiseks kaubandussektoris.
Allakirjutanute poolt juhitud Eesti kaubanduskeskuseid ja nendes tegutsevaid poode külastatakse aastas kümneid miljoneid kordi. Iga üheksas Eesti tööinimene on hõivatud kaubandussektoris.
Kollektiivselt oleme Eesti suuremad ärikinnisvaraomanikud. Meie ärikinnisvaraettevõtetes rendivad poepindu tuhanded kaupmehed. Füüsiliste poodidega jaekaubandus on majandussektoritest koos hotelli- ja restoraniäriga kõige vahetumalt eriolukorra majandusliku mõju sihtmärgiks.
Kaubanduskinnisvara arendajad ja haldajad on koos poodnikega loonud keskkonnad, kus sisetarbimise näol antakse oluline panus Eesti sisemajanduse kogutoodangusse. Need on kohad, kus tootjad ja kaupmehed on soovinud ja saanud avada oma kauplused ja Eesti elanikud teostada sisseostud ja täita meelelahutusvajadused, alates kinodest ning lõpetades erinevate elamuskeskustega.
Valitsuse esindajad on öelnud, et riigivastutuse seaduse mõttes ei pea riik end vastutavaks kehtestatud piirangute majanduslike mõjude osas ning eeldab, et Eesti ettevõtted kannaksid viiruse leviku tõkestamise eest vastutust koos riigiga solidaarselt. Oleme sellega nõus.
On selge, et tuhandeid poodnikke aitaks, kui eriolukorrast tuleneva majandusliku passiivsuse perioodil oleks võimalik nende püsikulu ehk üürikohustusi oma partnerite ees vähendada. Kaubanduskeskused on juba individuaalselt üürnikega asunud läbirääkimistesse üürilepingute ajutises muutmises, kuid üksinda meil sellest tulenevat kogukulu kanda ei ole võimalik. Teeme ettepaneku valitsusele kaupmeestele koos, solidaarselt appi minna.
Seetõttu avaldame käesolevaga Eesti suurte kaubanduskeskuste poolset toetust Kaupmeeste Liidu ettepanekutele, mis meie hinnangul kogu kaubandussektori elujõu seisukohast kõige vajalikumad on.
Oleme valmis esimesel võimalusel osalema koos Kaupmeeste Liidu ning rahandus- ja majandusministeeriumi ekspertidega töögrupis, et koostöös teha pingutus väikepoodnike päästmiseks.“
Pöördumise allkirjastasid Kristiine ja Rocca al Mare Keskus, Ülemiste, Viru Keskus, Nautica, Lasnamäe Centrum, Järve Keskus, Solaris, Postimaja, Tartu Kaubamaja Kaubanduskeskus, Viimsi Keskus, Tasku Keskus, Kaubamajakas, Port Artur, Mustamäe Keskus, Auriga Keskus, Arsenal Keskus, Pargi Keskus, Jewe keskus ja Jõhvi Tsentraal
Koroonaviirusest tuleneva eriolukorra tõttu otsustati sulgeda kaubanduskeskused osaliselt alates 27. märtsist. Kaubanduskeskuses tohtisid jääda avatuks vaid toidukauplused, apteegid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid, sealhulgas optikakauplused, lisaks pangakontorid, telekommunikatsiooniteenuste osutajad, pakiautomaadid. Sulgemise eesmärk oli viia miinimumini inimeste vahelised kokkupuuted avalikus ruumis, et takistada COVID-19 nakkuse levikut.
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.