2020. aasta piirikaubandust mõjutasid nii 2019. aastal toimunud aktsiisimäärade langetamine, kui ka käimasolev tervisekriis. Alkoholi aktsiisitulu laekumine välisturistide ostudelt Eesti põhjapiiril vähenes oluliselt, kuid samal ajal kasvas tulu kohalike inimeste ostudelt siseturul, sest eestimaalased käisid vähem Lätist alkoholi ostmas ja ostsid rohkem Eestist.
- Eesti-Läti piiril on alkoholi ostmine vähenenud Foto: Liis Treimann
Piirikaubandus Eesti lõunapiiril on jätkuvalt langustrendis, 2019. aastal oli Lätist alkoholi ostnute osakaal 33% ning eelmisel aastal langes see 23%-ni, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Aastal 2017. ja 2018. kui oli piirikaubanduse kõrgaeg, oli Lätist alkoholiostjate osakaal 35% täiskasvanud elanikest. „Lätist ostmine on vähenenud seetõttu, et 2019. toimunud aktsiisilangetus tõi kaasa Eesti jaehindade languse ja alkoholi hinnavahe Eesti ja Läti vahel pole enam nii suur, et majanduslikult tasuks spetsiaalset pikemat sõitu ette võtta. Meeles tuleb pidada ka seda, et möödunud aastal kehtisid äärmuslikud piirangud, mis takistasid piirikaubandust,“ sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing uuringut tutvustades.
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.